Venemaa keeldus koostööst küberrünnakute uurimisel
Eesti riigiprokuratuur saatis Venemaa peaprokuratuurile 10. mail õigusabipalve, milles palus kaasabi aprilli lõpus alguse saanud Eesti vastaste küberrünnakute taga olevate isikute leidmiseks, kes võivad asuda Venemaal.
28. juunil saabunud vastuses keeldus Vene peaprokuratuur Eesti palvet täitmast, teatas riigiprokuratuur.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Piret Seemani sõnul väitis Venemaa, et Eesti soovitud menetlustoimingute läbiviimine ei ole riikide vahelises õigusabilepingus kajastatud.
"See väide ei vasta aga tõele - Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud õigusabi ja õigussuhete lepingu kohaselt on meie soovitud toimingute teostamine lubatud," ütles Seeman Päevaleht Online'ile. Samuti lubas igakülgset koostööd Eesti õiguskaitseasutustega mai alguses Eestit külastanud Vene parlamendi delegatsioon.
Riigi peaprokurör Norman Aasa sõnul on äärmiselt kahetsusväärne, et Venemaa keeldus koostööst, seda eriti olukorras, kus suur osa rahvusvahelisest üldsusest on küberkuritegude ohtlikkust tänaseks mõistnud ja otsib võimalusi neile üheskoos vastu astuda.
Eesti alustas 2. mail kriminaalasja internetiserverite vastu suunatud massiliste rünnakute uurimiseks. Kriminaalmenetlus alustati karistusseadustiku paragrahvide alusel, mis käsitlevad arvutikahjurlust ja arvutivõrgu ühenduse kahjustamist.
Süüdimõistmisel saab nimetatud kuritegude eest raskeima karistusena mõista kuni kolm aastat vangistust. Kriminaalmenetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei.
