Ühistranspordi jaoks oli 2020. aasta pehmelt öeldes õudne. Rahvusvaheline lennundus ja laevaühendus kuivas kokku. Piirangud riigipiiridel ning inimeste hirm liikumise ja koroona ees kuivatas nõudluse.
Eestiski liikusid inimesed märksa vähem. Kärbiti kaugbussiliine, esimese koroonalaine ajal tõmmati koomale ka rongiliiklust, sest sõitjaid polnud.
Kodulähedasema transpordiga oli asi keerulisem. Poodi, arsti juurde ja töölegi oli paljudel ikkagi vaja pääseda. Seega pidi selline ühistransport jääma. Oli isegi hea, et sõitjaid jäi vähemaks – bussides sai koroonaajal ka hajutatust tagada.
Just sellepärast ei kärpinud näiteks Tallinna linnavalitsus möödunud kevadel trammide, busside, trollide väljumisi. Sõitjaid oli vähem, kuid ruumi rohkem.
Riigieelarvest doteeritav maakonnasisene ja enamasti tasuta bussitransport langeb samasse kategooriasse. Koroona-aastalt võiks eeldada sõitjate arvu vähenemist, kuid eelnenud aastaga võrreldes stabiilset vedude mahtu.
