Vene suursadam käivitub aeglaselt, aga järjest uhkemate plaanidega
Vene võimu poolt palju reklaamitud Ust-Luga oli kuni eelmise aastani tegelikult ainult söesadam. Mullu lisandusid märkimisväärse kaubana Vene turule mõeldud uued autod. Universaalseks sadamaks muutub Eesti piirist linnulennult 36 kilomeetri kaugusel asuv Ust-Luga aga alles tänavu või järgmisel aastal, kui tööle peaks hakkama mitu uut terminali, mis on seotud kütuseekspordi ja konteinerite transpordiga.
„Näed seal neid suure tünne, kuhu on kirjutatud Transneft? Neid on kokku juba kaheksa, aga veel eelmise aasta jaanuaris oli seal poolteist meetrit lund,” näitab sadamat rajava Ust-Luga kompanii (ULK) välissuhete juht Igor Pavlovski uut naftabaasi, kuhu hakkab suubuma võimas naftatoru BTS-2. BTS-2 võimaldab plaanide järgi tulevikus naftat välja vedada 38 miljonit tonni aastas ehk rohkem, kui oli Tallinna Sadama eelmise aasta kogu kaubakogus.
Teoreetiliselt suurendaks juba ainuüksi BTS-2 nafta mitu korda Ust-Luga senist kaubakäivet, mis eelmisel aastal oli 11,8 miljonit tonni – enamik sellest tuli söeterminalist – ja 65 000 sõiduautot. Tänavu loodetakse vedada 18 miljonit tonni kaupa ja 150 000 autot.
Praegune kaubakäive on Ust-Luga sadamas tegelikult väike, kui arvestada Vene riigijuhtide ja ULK varasemaid lubadusi. Seetõttu on tark suhtuda kõikidesse ULK juhtkonna prognoosidesse ettevaatlikult. Tõenäoliselt ei lähe nende lubadused täide lähiaastatel, küll aga pikemas perspektiivis. Kindel on see, et sadamat arendatakse, uued terminalid kerkivad tasapisi ja hakkavad tööle.
Kui ma kaks aastat tagasi esimest korda Ust-Lugas käisin, lubas ULK direktorite nõukogu esimees Valeri Izraelit, et 2010. aastal saavutavad nad kaubakäibe 50 miljonit tonni. Tegelikult oli seda üle nelja korra vähem.
Pole välistatud, et 50 miljonit tonni saavutatakse nelja-viie aasta pärast. Sellega saaks Ust-Luga suuremaks ükskõik millisest sadamast Eestis, Lätis või Leedus. Neist suurim, Tallinna Sadam vedas eelmisel aastal kaupu 36 miljonit tonni.
ULK räägib eesmärgina isegi 180 miljonist tonnist aastas selle kümnendi lõpuks. Esialgu kõlab see tõesti fantastiliselt, sest suur küsimus on, kas selleks üldse jätkub kaupu. Seda on oluliselt rohkem, kui veavad aastas kaupu kokku kõigi kolme Balti riigi sadamad! 2010. aastal oli Baltimaade sadamate kogukäive 147 miljonit tonni. Venemaa suurim kaubasadam saaks Ust-Lugast juba poole väiksemagi kaubakoguse puhul.
„See 180 miljonit on jah optimistlik prognoos,” möönab Pavlovski. „Aga 120 miljonit tonni tuleb, seda ütlevad kõik eksperdid. Ainuüksi nafta ja vedellastid annavad kokku juba pool sellest. Ma ei taha öelda, et me võtame Baltimaade sadamatelt ära kogu transiidi, aga väga palju küll.”
Kui liita kokku kõigi praegu Ust-Lugas tegutsevate ja plaanitavate terminalide projekteeritud võimsused, siis tuleb ligi 130 miljonit tonni kaupu aastas. Eesmärgist jääks puudu veel ühe väga suure sadama jagu.
ULK-s pressiga suhtlemise eest vastutav Dmitri Vorobjov ütleb, et kõikide terminalide ehitamist pole veel avalikustatud, sest läbirääkimised osa investoritega alles käivad. Praegu olemasolevatele ja ehitatavatele terminalidele lisaks tuleb tema sõnade järgi veel kuus-seitse terminali. „Me oleme plaaninud, et kõik investorid sadamas kuulutame välja 2012. aasta lõpuks,” ütleb Vorobjov.
Tallinna Sadamat ja Eesti Raudteed mõjutavad kõige rohkem naftajuhtme ja vedellastide terminali tööle hakkamine. Möödunud aastal laaditi Tallinna Sadamas ümber näiteks 21 miljonit tonni Venemaalt pärit masuuti. See tähendas, et läbi Eesti liikus kolmandik meritsi välismaale veetavast Venemaa masuudist.
Vedellastide terminali – selle investor on Gennadi Timt?enko kontrollitav Gunvor – pidulikku avamist on vähemalt neli korda edasi lükatud. Uus tähtaeg on Pavlovski sõnul tänavune kevad, ilmselt aprilli lõpp. Märtsi alguseks olid kolm tankerit juba proovilaadimise teinud. Naftabaas loodetakse avada aasta lõpus.
Selle aasta lõpuks peaks olema valmis kaevatud ka 17 meetri sügavune kanal, mis lubab ULK kinnitusel sadamas vastu võtta kõiki laevu, mis suudavad läbida Taani väinu.
Igor Pavlovski sõnul kaotavad Ust-Luga terminali käivitumisest vähemalt sama palju kui Eesti ka Soome ja Rootsi sadamad, mille kaudu käib suurem osa autode transiidist Venemaale. Senine skeem näeb välja nii, et suured ookeanilaevad toovad Venemaale mõeldud autod näiteks Malmö sadamasse, kust need viiakse väiksemate laevadega edasi enamasti Soome (vahel ka Eestisse) ja sealt sõidutatakse omakorda suurte veoautodega Venemaale, kirjeldas Pavlovski.
Praegu on Ust-Luga juba haaramas magusat vahetükki Soomelt, sest autod tuuakse vahesadamast otse Ust-Lugasse. Kanali valmides tahetakse aga hakata vastu võtma autosid Aasiast Euroopasse transportivaid suuri ookeanilaevu. ULK arvutuste järgi võidaks automüüja sellega iga auto pealt vähemalt 200 dollarit.
ULK väidab, et nende sadamat on juba hakanud Soome sadamatele eelistama Toyota ja Subaru ning Eesti omadele Hyundai ja Kia. Läbirääkimised käivad Daimler-Benziga, mis praegu veab autosid Venemaale Paldiski sadama kaudu. „Me tahame jõuda selleni, et Eestisse hakataks autosid viima meie kaudu,” loodab Pavlovski.
Eesti sadamatega koostöö tegemise kohta ütleb Pavlovski, et potentsiaalselt on see võimalik Sillamäe sadamaga. Seni pole aga laual ühtegi vastastikku kasulikku ettepanekut, nendib ta.
„Kui Tiit Vähi (Sillamäe sadama üks omanikest – J. P.) räägib praamiliini avamisest, siis ma vastan, et meid huvitab pikaajaline ja kasumlik koostöö,” ütleb Pavlovski. „Näiteks idee vedada veokeid praamiga, selle asemel et need Narvas piiril ootaksid, pole pikaajaline äriidee.”
Märtsi keskel Ust-Lugas käinud Venemaa asepeaminister Sergei Ivanov teatas, et sadama infrastruktuuri ehitusele on kulutatud 90 miljardit rubla (2,5 miljardit eurot). Veel tuleb aga investeerida sadu miljardeid, peamiselt sadamasse viivatesse maanteedesse, lisas Ivanov.
KOMMENTAAR
Ust-Luga elab fantaasiates
Aleksei Bezborodov, Vene transpordiuudiste portaali Infranews peatoimetaja
Ust-Luga sadam ei jõua niipeagi selliste kaubakogusteni – 120 miljonit tonni –, mida nad lubavad. Venemaal lihtsalt pole sellises koguses vaba kaupa, mida Ust-Luga kaudu välja vedada.
Baltimaade sadamate kaudu liikuv Vene kaupade transiit on praegu suurusjärgus 60 miljonit tonni. Isegi kui nad teoreetiliselt võtavad kogu selle kauba omale, ei saa nad üle 70 miljoni tonni kaupa vedada, sest muud kaupa Venemaal lihtsalt pole. Seetõttu pean mina nende prognoose fantaasiaks.
Vedellastide terminal läheb tasapisi käima, aga see pole enam see, mida nad varem plaanisid. Ütleme nii, et praegu töötab see terminal põhiliselt Tallinna Sadama kasuks. Ust-Lugas laaditakse väikseid tankereid ja need viivad lasti edasi Tallinna. Sügisel hakkab see suuremalt tööle, eks siis vaatame, mis toimuma hakkab.
Naftabaasiga on selline probleem, et see on ehitatud tehniliselt ebaõnnestunult. Teiseks, Ust-Lugas maksavad naftaomanikud 15 protsenti barreli hinnast, mis on väga kallis, kui Tallinnas on see viis kuni seitse protsenti, Rotterdamis kolm-neli protsenti. Kui see protsent muutub, siis võib olukord minna paremaks. Aga niikaua kui naftat on kasulikum maha müüa Tallinnas, ei hakka keegi seda Ust-Lugasse viima.
Autode vedamine ei ole eriti perspektiivne suund. Praeguseks on Venemaale oma tehased ehitanud peaaegu kõik suured autotootjad. Importima hakkavad nad ainult kõige kallimaid mudeleid, aga nende pealt väga suurt käivet ei kogu.
Uue linna esimesed majad valmivad sügiseks
Venemaa tulevase suurima sadama ehitamise kõrval on Ust-Lugas käsil teinegi auahne projekt – sadamatöötajate jaoks uue linna ehitamine.
30 000–35 000 elanikuga linna rajamisest on räägitud samuti mitu aastat, aga tegudeni ei jõutud. Eelmisel sügisel hakati lõpuks kümmekonna kilomeetri kaugusel sadamast, praeguses Ust-Luga asulas tegema ettevalmistusi esimese nelja kortermaja ehitamiseks.
Veebruari lõpus ehitusplatsi külastades olid kahe maja vundamendiaugud valmis. Märtsi lõpus läheb ehitamiseks ja sügiseks peaks valmis olema kõik neli 212 korteriga maja, lubas ehituse juht.
Ust-Luga kompanii (ULK) välissuhete juht Igor Pavlovski rääkis, et linna hakatakse rajama järk-järgult. „Ehitame esimesed majad valmis, vaatame, kas korterite järele nõudlust on. Kui müüme korterid maha, siis ehitame edasi,” ütles Pavlovski.
Ust-Luga asula ja seda ümbritsevad külad on praegu üsna depressiivne kant, kus pole korraliku infrastruktuurigi (nagu kõikjal Venemaal maapiirkondades). Veebruari lõpust käib siiski kolm korda päevas buss Peterburi, aga viletsate teede tõttu sõidab see 160 kilomeetri kaugusele üle kolme tunni.
Pavlovski ei usu, et Ust-Luga korteritele tahtjaid pole. „Olukord muutub siin väga kiiresti, iga aastaga, ja inimesed taipavad ise seda konjunktuuri,” kinnitas ta. „Kui siia asuvad elama esimesed maksejõulised inimesed, siis hakkab asi ruttu arenema.”
Varasematel aastatel on ULK juhid rääkinud plaanist tuua Ust-Lugasse tööle ja elama venekeelset elanikkonda Eestist, peamiselt Ida-Virumaalt. 2009. aastal kuulutati välja isegi spetsiaalne ümberasumisprojekt, mida käidi Ida-Virumaal ja Tallinnas reklaamimas. Majanduskriis tõmbas sellele plaanile aga kriipsu peale, nentis Pavlovski.
„Ma ei saa öelda, et me oleme praegu valmis hommepäev näiteks sada inimest Eestist tööle võtma,” ütles ta. „Potentsiaalselt ei saa me praegu pakkuda neile kõrget palka, sest me ei tea isegi, kui konkurentsivõimeliseks võivad meie palgad kujuneda.”
Praegu pidavat sadamas madalaim palk olema 20 000 rubla (500 eurot), mida makstakse dokitöölistele ja mehaanikutele, ning tööjõuvajaduse rahuldavad kohalikud mehed.
