FAKTIKONTROLL | Me ei maksa 100-kordset hinda Eestis toodetud elektri eest

Facebookis levib postitus, mille autor väidab, et Eesti müüb odavalt elektri ära, et see siis mitmekordse hinnaga tagasi osta.

Selliseid postitusi on palju. Ühed väidavad, et Eesti ostab omaenda energiat 10-kordse hinnaga. Teised räägivad 50-, kolmandad üldse 100-kordsest hinnast. Elektriturg on aga keerulisem, et nii mustvalgelt rääkida.

Mida väidetakse?

Leidub nii poliitikuid kui ka muidu vandenõulasi, kes selliseid arve ringi pilluvad.

Ühes postituses on märksõnad nagu „Eesti odav energia“ ja „fiktiivsed tehingud“, mis ilmselt kõrgeid elektriarveid maksvatel inimestel harja üsna punaseks ajab.

Räägitakse, et Eesti müüb oma energiat 50 euroga börsile ja ostab selle siis 1000 euroga tagasi, esitades samal ajal eksitavaid numbreid ja arvutuskäike faktide pähe.

Pillutakse ringi ka väiteid, justkui Eesti müüks muudkui odavat elektrit turule, kuigi Eesti on tuntud just põlevkivi tehaste poolest, mis pole sugugi odavaim energiaallikas.

Vandenõudes jääb inimestele ette ka tõsiasi, et esmaspäeval, mil eestlased pidid leppima kalleima börsihinnaga sel aastal, oli meie enda energiatootlus suurem kui tarbimine.

Kuidas on tegelikult?

Kas Eesti tõepoolest müüb odavat elektrit turule ja ostab seda kallimalt tagasi? Laias laastus on vastus eitav.

Meeldetuletuseks, et Eesti kuulub Nord Pooli elektriturule, mis koondab endas Balti riike ja Põhjamaid. Iga päev esitatakse turule järgmise päeva nõudlus, mida pakkujad siis hakkavad täitma. Kui nõudlus on suurem, kui odavatest energiaallikatest jõutakse ära toota, siis on tunnihind kallim (1).

Tõepoolest, viimase kuu jooksul on Eesti enda energiatootlus olnud veidi kõrgem eestlaste tarbimisest. Rõhk sõnal viimase. Kui vaadata suuremat pilti, siis on Eesti kasutanud viimase nelja aasta jooksul mitu korda rohkem energiat, kui ise on suutnud toota.

Kuigi praegu on meie tootlus suurem, siis ei ole tegemist jätkusuutliku nähtusega.

Tavaolukorras on börsiturul olevatest riikidest meile kasu. „Reaalsuses ei oleks Eestil praegu seda võimalust, et enda tootmisest aastaringselt ära elada,“ ütles Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude valdkonna juht Rein Vaks. Talvel meie riik lihtsalt ei tooda piisavalt elektrienergiat.

„Praegune olukord energiaturul on anomaalia ja sugugi mitte ainult Eestis. Energiakriis on rahvusvaheline probleem.“

Hindu mõjutab ka faktor, et suvel on hoolduses mitmed energiajaamad. Praegu näiteks Soomes Olkiluoto ja Eestis kolm põlevkiviplokki.

Postituses tehtud arvutuskäik jääb täiesti arusaamatuks arvestades, et Eestist ei müüda mingit müstilist, ühise hinnaga 50-eurost elektrit. Eleringi pressiesindaja Elo Ellermaa selgitas, kuidas Eestis toodetav ja turule minev energia ei ole üheselt ühe hinnaga. Meil on taastuvenergiat, mis on odavam, ja ka põlevkivi, mis on kallim.

Maaülikooli energiavarustuse professor Andres Annuk ütles, et Eesti enne, kui saame rääkida enda toodetud elektri tarbimisest, peab välja töötama viisid, kuidas energiat salvestada. Ta selgitas, kuidas suvel on tõepoolest energia tootmist rohkem, sest meil on rohkem päikest, kuid sellega ei saa näiteks talvel olevat nõudlust katta. Niisiis ei aita praegune tootmine katta seda nõudlust, mis tekib talvel.

Otsus: Eksitav. Kuigi Eesti on viimasel tootnud rohkem energiat kui tarbinud, siis ei aita see kaasa üldisele energiakriisile ning eelolevale talveperioodile. Samuti ei vasta tõele postitustes olevad arvud.