FAKTIKONTROLL | Valeinfo paneb inimesi uskuma, et kanamunade söömine polegi ohutu

Jaanuaris hakkas sotsiaalmeedias ringlema hirmutav pealkiri, mis viitas munade kahjulikkusele ning mitmed postitajad arvasid taas, et süüdi on vaktsiinid.

Facebookis olev eestikeelne postitus on tõlgitud välismaisest sotsiaalmeediast, sest pea sõna-sõnalt sarnased postitused kogusid populaarsust näiteks ameeriklaste vakstiinivastases grupis.

Eesti keeles jagas Facebookis seda juba korduvalt faktiliselt valesid postitusi teinud Marco, kelle postitus on päevaga kogunud 13 jagamist ja 16 kommentaari. Postitust nägi esimese 20 tunniga pea 2000 Facebooki kasutajat.

Mida väidetakse?

USAs on hetkel kanamunade kriis - tootmine on kordades väiksem kui tavaliselt ning hinnad vastavalt kõrgemad. See on aga pannud kihama vandenõuteoreetikud, kes arvavad, et asi on muudmoodi kui neile esitletakse.

„Teadlased hoiatavad, et munad põhjustavad tuhandetel inimestel ootamatult verehüübeid,“ kirjutas postitaja ning lisas viite Planet Today väljaandele, mis omakorda viitab konservatiivsele väljaandele Daily Express. Viimane kirjutas loo allikaks uuringu, mille viis läbi Clevelandi kliinik.

Järgmine kasutaja, kes sarnaselt Marcole kanamune ohtlikuks pidas, jagas postitust edasi ning lisas juurde seose koroonaviiruse vastase vaktsiiniga. „Inimesed on kanamune söönud tuhandeid aastaid, aga miskipärast on massiline vereklompide tekkimine alguse saanud viimase kahe aasta jooksul, pärast mastaapset vaktsineerimist,“ ütles postitust jaganud Andrei.

Kuidas on tegelikult?

Kuna valeinfo levis esmalt muukeelses sotsiaalmeedias, siis on juba mitmed sõltumatud faktikotnrollijad selle ümber lükanud - munade söömisest ei teki vereklompe.

Väites viidatud Clevelandi uuring leidis aset 2017. aastal ehk kolm aastat enne pandeemia ja neli enne vaktsineerimise algust.

Kuid uuring ei leidnud seda, et munad põhjustavad vereklompe. Faktikontrolli väljaanne PolitiFact võttis ühendust Clevelndi kliinikuga, kes saatis neile uuringu autorite avalduse, kelle sõnul „postitused ei kajasta täpselt meie 2017. aasta uuringu tulemusi“.

Mis olid siis uuringu tegelikud tulemused? Koliinikapslid ehk toitaine, mida leidub munakollases, punases lihas ja piimas, olid seotud soolestiku bakterite kõrvalproduktide suurenenud tootmisega, mis suurendas südameatakkide ja insultide riski. „Uuringud ei näidanud otsest seost munade tarbimise ja „äkitselt moodustunud verehüüvete“ vahel,“ ütlesid autorid uuringule järgnenud pressiteates.

Sarnaselt paljudele teistele igapäevastele toitudele tuleb süüa ka muna mõistlikus koguses. Näiteks Harvardi teadlased soovitavad süüa mitte enam kui 7 muna nädalas, sest munakollane sisaldab suurel hulgal kolesterooli.

Otsus: Vale. Tavapärastes kogustes munade söömine ei ole inimesele ohtlik. Samuti pole mingit seost vereklompide, kanamunade ja koroonavaktsiini vahel.