Üheksa-aastane nääpsuke poisiraas, kelle tumedad silmad peidavad seletamatut kurbust, jäi eile koolist koju. “Ma ei lähegi sinna vist enam. Ainult tunnistuse järele ehk,” tunnistab poiss ema õe, tädi Maire kodus nahksohval istudes, ning üritab tujutult aastase tädipojaga mängida.

Algul mõtles, et on sõbrad

Margus on õhtuti südamevärinal voodisse heitnud juba mitu kuud. Nii ema kui tädi teadmata elas ta salamisi justkui täiskasvanuelu, ja kahele oma kooli kuuenda klassi poisile, kellest üks ka istuma jäänud, oli temast kujunenud omamoodi pank. Kui suurtel poistel raha polnud, oli Marguse mure hoolitseda, et seda oleks.

“Alguses mõtlesin, et nad on sõbrad. Kui esimest korda raha küsisid. Aga siis nad küsisid jälle, kuid mul ei olnud,” räägib Margus ja mudib närviliselt käsi. Kolm korda nädalas maadlustrennis käiv poiss elab kahe nädala kaupa tädi juures, tema vanem vend vanaema juures. Poisi isa sai kolm aastat tagasi liiklusõnnetuses surma.

“Mulle öeldi, et mitte kellelegi rääkida ei tohi. Siis ma ei rääkinudki,” tunnistab Margus ja seletab, kuidas ta kuulekalt poistele teenima hakkas. Käsu peale pidi Margus raha varastama ja selle siis koolivendadele üle andma.

Koht, kus ta vargil käis, oli peretuttavatele kuuluv autoteeninduspunkt Lasnamäel. Pärast Marguse isa surma ei unustanud isa sõbrad poissi ja püüdsid jõudumööda ta eest ka hoolitseda. Neile ei tulnud pähegi, et Margus võiks nende juurest raha näpata.

Kui raha ei too, siis...

Koolivendade rahanõudmine tipnes sellega, et möödunud nädalal ootas Margust kooli ees sõiduauto BMW. Ta kutsuti autosse ja sõidutati tuttavasse autoteeninduspunkti.

“Siis nad ütlesidki, et kui raha ei too, on elu lõpp lähedal,” kinnitab Margus. Ta teab, mida vanemad poisid sellega mõtlesid, ja riskida ei julgenud. Margus näppas sealt 10 000 krooni ja sai sellest 500 endale. Autojuht ja tema kõrvalistuja said kumbki 1000, kuuenda klassi poisid mõlemad 4000 krooni.

Möödunud neljapäeval jäi Margus varastatud kommikelladega vahele Sikupilli Prismas. “Siis hakkas kõik hargnema. Arutasime kodus asja ja selgus, et poiss käib sunniviisiliselt varastamas,” ohkab Marguse ema õde Maire Linke. “See oli meile suur ðokk, tummaks võttis. Oleme sugulaste-tuttavatega arutanud, see kõik on täiesti uskumatu, mis koolis toimub.”

Möödunud reedel teatas Maire asjast ka politseisse.

Raha läks automaadi kurku

“Olen mõelnud, miks just tema välja valiti. Koolis õpib ta normaalselt, on lahtise peaga, mõte liigub kiiresti. Samas pole ta ka vaesest perest,” arutleb Maire. Kui Margusel aga raha juhtub olema, kulub see kiiresti.

“Automaatide ja kalanduse jaoks,” poetab Margus. Tema enda sõnul pole tal ühtegi sõpra. Kui trennist aega üle jääb, lippab ta Lasnamäe paekarjääri kala püüdma.

“Mõned kalad vahel saan, mudamaitsega,” hakkab Margus saagist rääkides elama. Lisaks kalapüügile on tal aga tõsine ja ohtlik kirg - mänguautomaadid. Kõik raha, mis talle näppu juhtub, kaob Idakeskuse automaatide kurku.

Margus saab aru, et nüüd tuleb ka karistus. Ta ei tea veel täpselt, milline, ent ühte kardab ta eriti: “Nad hakkavad nüüd ka ema süüdistama.” Eile hommikul käis Marguse ema politseis ja talle määrati poja varguste eest trahv.

Tädi Maire sõnul vahetab Margus ilmselt kooli. “Ehk saab nii vähemalt nendest poistest lahti. Samas ma ei usu, et seal ainult Marguselt raha välja pressiti. Neid poisse peab veel olema.”

Firmaomanik annaks rihma

“Ma arvan, poiss ei teinud vahetki, võttis ta sada krooni või tuhat,” ütleb Lasnamäel asuva autoteeninduse omanik. Äri huvides palus ta nii enda kui firma nime lehes mitte avaldada.

“Mina seal iga päev kohal ei istunud ja poissi ei näinud. Videokaameraid mul seal ka pole. Nüüd arvutasime kahjud kokku ja tegime politseile vastava avalduse,” ütles omanik. Kadunud rahasumma suurust keeldub ta samuti nimetamast. Andis vaid mõista, et tegu on nii umbes 10 000 krooniga.

Kuna firmaomanik tundis Marguse isa, ei taha ta poisile väga karmi karistust. “Aga rihma ta peab saama,” lõpetas ärimees.

Politsei töötab ja vaikib

SL Õhtulehele teadaolevalt kavandas politsei reedel Sikupilli keskkoolis operatsiooni. Kuidas see õnnestus, seda Ida politseiosakonna kriminaaltalituse komissar Aivar Krusta ei ütelnud: “Praegu, kriminaalasja eeluurimise raames, ei pea ma õigeks juhtumit kommenteerida.”

Direktor ei suuda uskuda

Tallinna Sikupilli keskkooli direktor Rita Rumm teab Margust hästi. Et poiss aga mitu kuud vanemate klasside õpilaste väljapressimise all kannatas, sellest pole tal aimugi.

“Vaene poiss, ta on ju nii pisike ja nääpsuke. Ma ikka näen teda vahel maja peal. Oleme ka juttu rääkinud, kuid miks ta mulle midagi ei öelnud?” on direktor Rumm imestunud.

“Eelmisel nädalal me tõesti märkasime, et kooli ümber tiirutab üks BMW. Kirjutasime isegi numbri üles. Pärast öeldi meile, et kuuenda klassi poisid olid sinna sisse istunud,” räägib Rumm seigast, mille taga ta midagi tõsist aimata ei osanud.

Direktor ei salga, et nende koolis on ka varem rahapommimist ette tulnud. “Sellised asju ikka juhtub, et suuremad poisid kipuvad väiksematelt välja pressima. Aga et nii suurte summadeni jõutakse!” ei jõua Rumm ära imestada.

Marguse klassijuhataja aga oli tähele pannud, et vahetunnis tulid kolmanda klassi ukse taha sageli suuremad poisid. “Kui õpetaja Marguselt küsis, kas suured kiusavad, ütles Margus: ei, need on minu sõbrad. Soovitage nüüd ise, kuidas oleks pidanud edasi talitama. Kui laps ise abist keeldub,” on Rumm nõutu.

Direktor usub, et tavaliselt hakkab klassikaaslasi terroriseerima vanem istuma jäänud õpilane. Üks väljapressijapoiss jäigi möödunud aastal istuma ning on pealegi ainult ema kasvatada. “Viimasel ajal on tal politseiga tegemist olnud, sel aastal ta peaaegu polegi koolis käinud.”

Ka teab Rumm, et poistel on suur kirg mängautomaatide järele. Sinna läheb kogu nende taskuraha, ning siis pommitaksegi väiksematelt juurde. “Juba öeldakse, et kui tahate kedagi üles leida, siis minge bussijaama või Idakeskuse automaatide juurde,” tunnistab direktor.

Tark on kohe rääkida

Tallinna laste tugikeskuse psühholoogi Tiiu Merese sõnul ei tohiks lapsed jätta enda teada, kui keegi neilt koolis või kusagil mujal raha välja pressib. “Laps peab sellest kohe rääkima vanematele, õpetajale või mõnele teisele täiskasvanule, keda usaldab. Sellisel juhul peab täiskasvanu käituma lapse huvides, andma teate edasi kas politseisse, kooli või lastekaitseinspektorile.”

Kirsti Vainküla

foto: Mati Hiis