Eesti suurimaid videopoode Videoplanet ja Filmipood omava V&K Holdingu tegevjuhi Ivar Vendelini sõnul on vigased eestikeelsed tõlked enamasti pärit Läti ja Leedu firmadelt. “Kahjuks ei ole need firmad huvitatud kõrgekvaliteediliste tõlgete olemasolust enda plaatidel ja hoiavad oma tõlke kulud võimalikult madalal. Põhjus ka see, et enamik filme on müügil küllalt odava hinnaga. On ju osa filme jõudnud Eesti kauplustesse ühelt Läti firmalt näiteks 29-kroonise jaehinnaga. Sellise hinna juures juba korralikku tõlget ei telli,” rääkis Vendelin.

Läti ja Leedu tootjad korraldavad ise ka eestikeelse tõlke tegemist. “Siiani pean kahjuks tõdema, et meie valik on neid filme kas üldse mitte meie võrku kaasata või müüa ja laenutada neid sellisel kujul, nagu nad saadaval on,” selgitas Vendelin.

Kuna lõunanaabrite videotootjad on tihti saanud endale paljude menufilmide õigused, siis enamasti laheneb see dilemma just nende filmide poodi võtmisega.

Kinodel korralik tõlge olemas

Lõunanaabrite firmadest tarnib siia kõige rohkem Leedu ACME ja tänu sellele torkavad just ACME tõlkevead kõige rohkem silma.

“Ma tean, et ACME DVD-plaatidel on minevikus olnud probleeme eestikeelsete subtiitritega,” tunnistas ACME juhataja Stede Ingram.

“Nende probleemide taga on mõned erinevad põhjused. Oleme teinud kõvasti tööd oma tõlkimissüsteemiga, et asi korda teha,” rääkis Ingram. Ta lubas tugevdada veelgi tõlgete kontrolli, et ka väikesed vead ei pääseks ACME videotoodangusse.

Lätti ja Leetu on jõudnud ka õigused filmidele, mis meil kinos käinud ja millele on kino tarbeks hoolikalt toimetatud tõlge tehtud.

Hoolimata kinolevitajate koostöövalmidusest jõuavad needki DVD-d siia uue ja kehva tõlkega. “Kui videolevitajad on meie käest tõlget küsinud, siis on nad selle tavaliselt ka saanud, ja seda tasuta. Nii et neil tasub ainult küsida. Ja arvestades paljude asjade videotõlget, võiks seda tihedamini teha,” ütles Timo Diener kinofirmast MPDE.

Tarbijakaitse avalike suhete juhi Kristiina Vaksmaa sõnul paistavad eestlased olevat leppinud kehva tõlkega, mis kodukinost subtiitritel paistab.

“Video ja DVD-plaatide tõlgete küsimuses tarbijakaitseametisse pöördumisi laekunud ei ole,” kinnitas ta.

Vaksmaa sõnul on üldine põhimõte, et kui tarbija ei saa toodet sihipäraselt kasutada, on tal õigus pöörduda kaupleja poole ning nõuda vastavalt situatsioonile kas toote asendamist või, kui see ei ole võimalik, küsida raha tagasi.

See põhimõte peaks laienema ka näitele, mil subtiitrite tõlge väidab vastupidist kui tegelane originaalis ütleb. Tegelikkuses on need vastuolud lahenenud videopoodide tasemel, sest kaupleja jagab kvaliteedi eest vastutust koos tootjaga.

Keeleinspektsiooni järelevalvejuhi Leho Klaseri väitel on nendeni jõudnud kaebusi selle kohta, et müügil olevatel filmidel puudub tõlge üldse. “Kuna aga jaemüügi ja filmilaenutuse puhul ei ole tegemist audiovisuaalse teose avalikustamisega, siis keeleseadus poes müüdavatelt filmidelt tõlget ei nõua.”

Tõlkevead algavad juba pealkirjast

•• Kevadel müügile pandud DVD-plaatidel on subtiitrites olnud võimalik lugeda tõlkeid, kus plaadi kaane peal on teistsugune pealkiri kui filmi algustiitrites.

Euroopa rahadega tehtud futuristlik põnevusfilm “A Sound of Thunder” kannab plaadi kaane peal nime “Kõuekärgatus”. Kui film aga peale hakkab ja subtiitritesse pealkiri jõuab, on seal kirjas “Kõue mürin”.

•• Venemaal toodetud Vladimir Zaikini komöödia “Slušatel” on saanud kaane peale tõlkeks “Kuulaja”, aga filmis endas ilutseb subtiitrites “Usaldusmees”. Ka dialoogis on venekeelne sõna “slušatel” tõlgitud “usaldusmeheks”.

•• Mõlemad filmid, kus kaane peal ja subtiitrites olev pealkiri erinevad, on toonud Eestisse Leedu suurfirma ACME.

•• Väga palju on tõlgetesse pugenud tähevigu. Mõnikord tekib sellest koomilisi olukordi, mis ei ole päris kooskõlas filmis toimuvate sündmustega. Nii näiteks on sealsamas “Kõuekärgatuses” subtiitrites dialoogilõik, kus on kirjas “Täna jahu ajal keegi sureb”. Tegelikult peaks olema “Täna jahi ajal keegi sureb” ja mõeldakse ajamasina abil minevikku sooritatavaid retki dinosauruste jahiks.

•• Lätist ja Leedust tulnud filmide subtiitritesse on vahel pudenenud liigseid tähti, mis rikuvad ära sõna kirjapildi. Vahetevahel ei ole arvestatud subtiitrirea pikkust ja lause lõpp võib selle pärast ära kaduda.

•• Kui kinos näeb vahel harva näpukat, kus on mõni väiksem täheviga, siis videopoest võib vabalt saada teose, kus on kümmekond suuremat või väiksemat tõlkeviga. Kinolevitajad on seni usina toimetamisega pääsenud olukorrast, kus vigase tõlke pärast tuleks uus koopia tellida, mis tähendaks suuri kulusid. Videokaubanduses pole niisamuti olnud kuulda uutest tiraaÏidest, mis parema tõlke nimel tehtud. Siin loodetakse tarbija leplikkuse peale.