Linn loob tänavu juurde veel 700 sotsiaalset töökohta

Reisisaatja amet võib hilisematel töö­otsingutel valusasti kätte maksta.

Reisisaatja amet on muutunud lühikese ajaga naeruväärsuse sümboliks ja kuigi seda tööd teevad tublid töökad inimesed, on ameti tunnuseks kurvalt bussinurgas konutav reisisaatja, keda kellelgi vaja pole. Ometi ei ole Tallinn sellest ametist loobunud ja loob sel aastal juurde veel üle 700 sotsiaalse töökoha, teiste hulgas otsitakse pargivahte, kalmistuvahte, koduhooldaja assistente, kuid ka üle saja uue reisisaatja.

Poliitikauuringute keskuse Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika programmi direktori Reelika Leetmaa sõnul on sotsiaalsed töökohad Euroopas levinud meede tööpuuduse leevendamisel, ent ei pruugi töötut tööturul tuleviku seisukohalt aidata, sest abiprogrammis osalemine heidab talle halba varju ja tööandjad ei taha teda edaspidi palgata.

„On väga tõenäoline, et Tallinna pakutavate reisisaatja töökohtadega kaasneb üsna tugev stigmaefekt, kuid ilma analüüsita ei saa seda muidugi kindlalt väita,” nentis Leetmaa ja lisas, et üldiselt on uuringud näidanud, et enamasti puudub sotsiaalsetel töökohtadel pikaajaline mõju töötamise tõenäosusele või on see hoopis negatiivne.

„Selle põhjusena on sageli toodudki just stigmaefekti,” selgitas ta, kuid märkis, et sotsiaalseid töökohti ja palgasubsiidiu­me peetakse siiski sobivaks pikaajaliselt töötute aktiveerimiseks ja tööharjumuse tekitamiseks.

19 700 töötut

„Seega tuleks Tallinna sotsiaalsete töökohtade programmi hindamisel kindlasti vaadata, missugusele osale töötutest programm on suunatud, ja arvestada võimaliku stigmaefektiga,” sõnas ta. Tallinnal ei ole andmeid võimaliku stigmaefekti kohta, sest sotsiaalsed töökohad on tööturul olnud lühikest aega ja ka masu ei ole veel kaugeltki läbi.

„2009.–2010. aastal linnale kuuluvates asutustes sotsiaalsel töökohal töötanud inimeste tööturule tagasijõudmist ei ole monitooritud, kuid näiteks linnaosade juures asunud töötute klubides osalenutest on 22% tööle saanud,” kinnitas linna ettevõtlusameti juhataja Marek Jürgenson. „Eraettevõtete andmetel on 30% sotsiaalsel töökohal töötajatest jäänud pärast tähtajalise töölepingu lõppu samasse ettevõttesse tööle.”

2009. aasta algusest kuni praeguseni on linnas saanud sotsiaalse töökoha kokku u 1800 töötut. Töötuid on Tallinnas praegu üle 19 700.

Kui reisisaatja on laialdaselt nöögitud tühitöö amet, siis tegelikult leidub sotsiaalsete töökohtade seas ka väärikaid ja vajalikke ameteid. Üheks näiteks on linnaosade alluvuses töötavad heakorratöötajad ja koduhooldaja assistendid, keda on samuti Tallinna abipaketi raames tööle palgatud. Need, linnale tegelikku kasu toovad töökohad pole aga niimoodi ilmarahva silme all, nagu poliitilisse „Tallinn aitab!” demonstratsiooni kaasatud tühitöölised ehk reisisaatjad.

Sotsiaal- ja tervishoiuameti valdkonnas on 17 sotsiaalset töökohta. Näiteks Põhja-Tallinnas abistab hooldustöötaja assistent vanurit nii sotsiaalmajas kui ka vanuri kodus: toob puid, käib poes, koristab korterit ja teeb muud vajalikku. „Eelmisel aastal töötas Põhja-Tallinnas kolm hooldustöötaja assistenti, üks teenindas kliente nende kodudes, kaks sotsiaalmajas,” ütles Põhja-Tallinna avalike suhete nõunik Rene Riismaa. „Töö­ga jäime rahule ja ühega neist olime rahul sedavõrd, et võt­sime ta vabanenud kohale koosseisuliseks hooldustöötajaks.”