09.04.2012, 02:30
Rändav õpetaja veab põneva füüsika laste juurde
Eksperimentidel põhinevat lisaõpet saavad kokku üle tuhande õpilase neljas õpikojas.
Kell on kolm päeval. Päike peidab end pilve taga ning ümberringi laiuvad kohevad lumevallid. Rapla gümnasistidel Vahuril, Silveril, Stellal, Rolandil, Fredil ja Volli-Fredil on selja taga pikk koolipäev, kuid indu järgmiseks neljaks tunniks paistab neil olevat. Rändõpetaja Eero Uustalu tassib Vesiroosi gümnaasiumi kolmandale korrusele üle kümne kasti jagu katsevahendeid, millest paljusid lapse silm füüsikatunnis just tihti ei kohta. Aega raiskamata hakkab kohe tahvlile valemeid kriipsutama. Varsti järgneb esimene katse klaasi murdumisnäitaja määramiseks, milleks saab iga õpilane poolkuukujulise klaasitüki, paberi, aluse, malli ja joonlaua. Õpilased muudkui küsivad, kuidas üks või teine asi käib, ent Eero kordab alatasa: „See on hea küsimus, mõtle natuke enne ise,” andes samal ajal paar suunavat vihjet või küsimust. Just noorte mõttemaailma avardamine on see, millega Eero leiba teenib. Suure osa katsevahenditest on Eero muretsenud kodutarvete poodidest, internetioksjonitelt ja tehastest. Tihti lähevad käiku ka pere kasutuses olevad asjad. „Füüsika on mulle nii töö kui hobi. Abikaasagi kurdab, et meil on kodus viis elanikku: Katrin, Eero, pojad Uku ja Iko ning Eero füüsika,” naerab ta. „Nukker olukord reaalteaduste õpetamisel tuleneb sellest, et Eesti koolihariduses on võrreldes paarikümne aasta taguse Nõukogude kooliga füüsika, keemia ja bioloogia ainetundide arvu nüüdseks juba üle kahekordselt vähendatud. Need on aga õppeained, kus mõttemaailma kujundamiseks on vaja aega,” räägib füüsik.
Oled juba tellija?