Kahe loo koosmõjul saab järeldada vaid üht – NATO peasekretär on end nõnda palju vaktsineerida lasknud, et nüüd on tal vöötohatis vohama hakanud.

Antud kollaaži on jaganud üle 34 inimese ning sel on 13 kommentaari. Kommentaarides üritavad inimesed esmalt välja mõelda, kas selline kõrge ametnik üldse lasi ennast süstida, kui vandenõud ütlevad selgelt, kui „kahjulik“ vaktsiin on.

Mida väidetakse?

Eestineni artiklid, millest kollaaž on tehtud, sisaldavad juba endas omaette eksitavat infot. Väidetakse, et mida rohkem koroonasüste tehakse, seda madalamaks muutub inimese immuunsustase. See siis omakorda viitab sellele, et madal immuunsus ei luba võidelda viirusega – hakkab vohama vöötohatis.

„Need kliinilised muutused võivad seletada seost COVID-19 vaktsineerimise ja vöötohatise tekke vahel, millele on juhtinud tähelepanu mitmed uuringud,“ on artiklis kirjas. Millistest uuringutest täpsemalt jutt on, kirjutatud ei ole.

Samuti öeldakse, et ohutusmeetmena tuleks lõpetada tõhustusdooside tegemine ning tuleks kirja panna, millal ja mitmenda doosi inimene viimati sai.

Uuringud näitavad, et vöötohatis võib tulla just koroonaviiruse põdemisest, mitte selle vastu vaktsineerimisest

Kuidas on tegelikult?

Vöötohatisel ja COVID-vaktsiinil ei ole mitte ühtegi seost. Vöötohatis tekib inimestel, kes on nakatunud tuulerõugete-vöötohatise viirusega. Viirus säilib organismis varjatud olekus ning taasaktiveerub tavaliselt vanemaealistel (alates 50 aasta vanustel) inimestel, viirus esineb umbes 10–20 protsendil elanikkonnast (1).

Kõigil inimestel, kes on kunagi tuulerõugeid põdenud, võib vöötohatis hiljem elu jooksul välja lüüa, sest tuulerõugete läbipõdemise tagajärjel jääb viirus organismis soikeseisundisse. Vöötohatis tekib umbkaudu ühel tuulerõugeid põdenud inimesel 100-st ning seda võib soodustada nõrgenenud immuunsus.

Vöötohatise viirus levib haige vöötohatise villikestest või haavanditest kokkupuutel terve inimesega. Ehk ohatise puhul ei ole teguriks koroonavaktsiin või sellega seonduv.

Uuring, millele valeinfot sisaldavas artiklis viidatakse, räägib sellest, kuidas COVID-19 vaktsiini saanute kaitse SARS-CoV-2 viiruse vastu ajaga langeb, mitte immuunsustase kõige vastu. „See on täiesti ootuspärane,“ kirjeldas ravimiameti ravimiohutuse osakonna ohutusjärelevalvebüroo spetsialist Helve Vestman. „Vaktsiin toimib teatud aja, on mõeldud konkreetse haiguse vastu ja ei aita vältida teisi haigusi.“

Seega vaktsiin ise ei põhjusta immuunsuse langemist – uuringud näitavad, et ajapikku võib langeda kaitse koroonaviiruse vastu.

Loos kasutatud teadusartikkel viitab ECDC (Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskuse) mullu 1. septembri andmetele, kus soovitatakse teha lisadoos neile, kellel on immuunsüsteem nõrgem (2). „See soovitus on samuti igati mõistetav, kuna nõrgema immuunsüsteemiga inimestel tekitab vaktsiin nõrgema kaitse ja nad võivadki vajada lisadoosi,“ täpsustas Vestman tõhustusdooside põhimõtet.

Seega rääkis ECDC just vastupidist juttu – mitte vaktsiin ei põhjusta nõrgemat immuunsust, vaid aitab ennetada rasket nakatumist neil, kellel on juba eos nõrgem immuunsus. Vestman lisas, et seoses COVID-i ja COVID-19 vaktsiinidega lisandub järjest infot, sealhulgas ka tõhustusdooside (mis ei ole sama, mis lisadoos) kohta.

„Ka COVID-19 vaktsiinide infosid täiendatakse regulaarselt vastavalt uutele andmetele, seega valeväite esitajad on vaktsiinide manustamise aja ja nõrga immuunsuse tekke ajaliselt justkui ümber pööranud,“ viitas Vestman erinevate uuringute valesti tõlgendamisele. Ta täpsustas, et esmalt on inimesel siiski nõrgem immuunsus ja seejärel saab ta mitu vaktsiinidoosi, et kaitse haiguse vastu siiski tekiks.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg pidi tõepoolest kohtuma eelmise nädala neljapäeval Saksa kantsleriga ning reedel Rumeenia, Poola ja Ungari liidritega, kuid jättis oma visiidi ära, sest viimasel diagnoositi vöötohatis (inglise k shingles). Ta otsustas kohtumised pidada veebivahendusel.

NATO ametnik ütles väljaandele Reuters, et Stoltenberg põdes veel kuu tagasi koroonat, mille järel on vanemaealistel isikutel suurem tõenäosus ka vöötohatis saada, näitavad uuringud (3). Kuid taaskord – suurem tõenäosus tuleb koroona põdemisest, mitte koroona vastu vaktsineerimisest.

Otsus: Vale. COVID-vaktsiin ei langeta inimese üldist immuunsust ega soodusta seetõttu vöötohatiste teket.



Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid