Muudatused Tallinna muruniitmispoliitikas: dokumentidesse ilmus sõna „põuaperiood“

Kuumalainete sagenemise ja elurikkuse vähenemise tõttu teeb Tallinn oma haljastuskorras muudatusi. Kas neist piisab?

Muru peab linnades niitma, sellest ei pääse. Ometi on linnataimedel suur roll selles, et säilitada liigirikkust ja mõjutada mikrokliimat. Kui niita muru väga madalaks seal, kus varju ei ole ja päike kütab, muutub muru kollaseks ja kuivab. Alles jääb tolmav pinnas.

Tartu ülikooli taastamisökoloogia professor Aveliina Helm ütles Eesti Päevalehele, et muru peab rohkem niitma seal, kus pidevalt kõnnitakse või piknikut peetakse. Küll aga ei tähenda see terve linna muru kollaseks niitmist või asfaldiga katmist. Linn peab eristama suure kasutustihedusega alasid neist platsidest, kus liikumiskoormus pole suur ja kus saab putukate jaoks kasvada mitmekesine rohttaimestik.

„Madalat taimestikku saab soodustada ka eri niitmisaegade ja niitmiskõrgustega trikitades. Siis saabki luua taimestikku, mis on madalam, kui ta muidu oleks, ja hoida taimi õitsemas. See oleks optimaalne lahendus teeservadele,“ sõnas Helm.

Keskkonna- ja kommunaalameti haljastusosakonna juhataja Kristiina Kupperi sõnul ongi Tallinna haljastus jagatud nüüd kasutamisintensiivsuse järgi neljaks astmeks ja sellest lähtub ka niitmise tihedus. Suurima kasutusintensiivsusega alasid niidetakse enim, samal ajal kui looduslikke rohealasid üksnes paar korda aastas.

Keskkonna- ja kommunaalamet peatas kuumalaine ajal niitmise ja teeb seda edaspidigi

Kupperi sõnul on linn võtnud niitmistiheduse vähendamise ja elurikkuse suurendamise suuna. „Juba planeerimise ajal soovime säilitada väärtuslikke rohttaimekooslusi ja projektides soodustame niidukoosluste loomist. Üks esimesi näiteid on niidu rajamine Laagna tee sõidusuundi eraldavale liivasele alale,“ rääkis Kupper. „Sinna külvati Eesti loodusest korjatud niidutaimede seemneid kokku 4732 ruutmeetrile.“

Kuna kuumalaine ajal oli pea kõigi ohutussaarte muru kollaseks pleekinud, võib eeldada, et tegu oli alaga, mida niidetakse tihedalt ja kus muru suurim kõrgus on madalapoolne. Segaseks jääb, miks niidetakse tihedasti alasid, kus inimesed ei jaluta ega istu maha. Ohutussaarte kõnniteed on ka alati asfalteeritud, mistõttu ei peaks kartma, et inimesed kõrges taimestikus sumbates puugi saavad.

Niitmiskorra määrus on üldsõnaline

Kuigi Tallinna linn ja mitu teist omavalitsust on kaotanud kodumuru kõrguse piirangu, on linnamuru piirangud määruses kirjas. Näiteks esimese astme ehk kõige intensiivsema kasutusega kohas võib olla muru suurim kõrgus 7 cm, teise astme ehk intensiivse kasutusega haljastul 10 cm, kolmanda astme ehk väiksema kasutuskoormusega haljastul 15 cm ja neljanda astme puhul ehk looduslikel rohealadel niidetakse heina kaks korda aastas.

Kuigi linn eristab kasutustiheduse põhjal alasid, millest niites lähtuda, ei selgu, millised muud tegurid mõjutavad niitmistihedust. Selgitused ja eesmärgid on seda reguleerivas määruses üldsõnalised ja konkreetseid näited napib. Ala otstarvet kui niitmistiheduse alust mainitakse üksikutel kordadel, näiteks nimetatakse konkreetselt mängu- ja spordiväljakuid. Linnakodanikuna on aga raske eristada, kas mõnel alal oleks vaja kasutada niitmiseks esimese või hoopis kolmanda astme hoolduseintensiivsuse nõudeid, kuigi muru kõrgus oleks selle järgi sootuks erinev.

Kupperi sõnul peatas keskkonna- ja kommunaalamet niitmise kuumalaine ajaks ja sama plaanitakse ka edaspidi teha. „Uude tänavahoolduse hankedokumenti on toodud uue mõistena sisse „põuaperiood“ ja kirjeldatud nii töövõtja- kui ka tellija tegevusi sellisel ajal,“ sõnas Kupper. „Lisatud on ka niitmisjärgne muru kõrgus ehk miinimumkõrgus, mida varem pole samuti olnud. Samuti on võetud suund vähema niitmise poole.“

Kõrge muru kui liiklusoht

Kõrgem muru koos mitmekesise kohaliku taimestikuga on linnale hea mõjuga, nt alandab temperatuuri ja aitab sademeveel paremini pinnasesse imenduda. Mitmekesine taimestik koos puude ja põõsastega aitab kuumalaine ajal temperatuuri alandada, vähendades kuumasaarte teket, ja puud aitavad asfaldi temperatuuri vähendada.

Teisalt võib liiga kõrge taimestik olla liiklusohtlikes kohtades probleem. Üks selliseid kohti on Tallinnas Koplis Maleva tänaval. Seal piirab kõrge taimestik vaatevälja raudteele ja seetõttu on autojuhtidel raudtee ohutus ületamises raske veenduda.

„Lihtne arusaam, et kõige kindlam viis puuke vältida on kogu linn ära niita, kindlasti õige ei ole.“

Samal ajal aga on mitmel pool linnas kollased rohulaigud, mistõttu jääb mulje, et linnal on raskusi niitmiskohtade määramise ja vajadusest lähtuva niitmise korraldamisega.

Madalaks niitmine puuke ei peata

Peale teiste putukate meeldib kõrge muru ka puukidele. Tervise arengu instituudi info kohaselt on puukide arvukus, nendega levivate haigustekitajate mitmekesisus ja levimus viimase kümne aastaga järjest kasvanud. Puuke võib leida linnade rohealadelt, parkidest, puhkealadelt ja kalmistutelt.

Aveliina Helm tõdes, et puugid ohustavad rohkem neid inimesi, kes liiguvad kõrges taimestikus. „Alati tuleb kaaluda puukidega seotud ohtu,“ sõnas ta. „Aga lihtne arusaam, et kõige kindlam viis puuke vältida on kogu linn ära niita, kindlasti õige ei ole. Puugid levivad sellest hoolimata.“

Puugirohkus on Helmi sõnul seotud soojeneva kliimaga ja linnakeskkonnas vaheperemeeste liigivaesusega. „Tuleb ikka meeles pidada, et üldiselt on looduse liigiline mitmekesisus siin inimesele tõenäoliselt abiks, meie maastikel peab olema eluõigus ka puukide looduslikel vaenlastel, näiteks maas liikuvatel ämblikel ja lindudel. Nii on hoitud looduslik tasakaal,“ rääkis Helm.