FAKTIKONTROLL | Andmetega eksitamine: Eestis ei hukku igal kuuendal päeval üks auto alla jäänu

Facebookis ja Instagramis levib väide, et auto alla jääb aastas 60 inimest. Tegelik arv on kolm korda väiksem.

Sotsiaalmeedia kasutaja Mitte_Tallinn postitas 13. septembril Facebooki postituse, kus leidis, et linnas ei reguleerita piisavalt autoliiklust. Selle asemel keskendutakse tema hinnangul liialt tõukeratastele. Seisukoha näitlikustamiseks tõi ta välja, et Eestis saab igal kuuendal päeval surma üks auto alla jäänud inimene.

Kuigi kergliiklejaid ehk neid, kes potentsiaalselt saaks sõiduki alla jääda, on hukkunud tõepoolest rohkem kui tõukerattaga liiklejaid, siis pole tegemist sugugi nii sagedase nähtusega, nagu väidab kasutaja.

Mitte_Tallinn pani esialgu info Instagrami story’dena. Hiljem postitas ka kuvatõmmiseid Facebooki, kus tänaseks on postitus saanud umbes 15 000 vaatamist, üle kolmesaja reageerimise, 55 kommentaari ja 27 jagamist.

Mida väidetakse?

Postitaja väidab, et Eestis saab iga päev viga üks tõukeratta juht, kuid igal kuuendal päeval sureb üks auto alla jäänu. Nii jääb mulje, et igal aastal peaks auto alla jääma ja seetõttu surema umbes 60 inimest.

Muu hulgas nimetab postitaja autot kõige ohtlikumaks liiklusvahendiks ning väidab, et selle ohuallikaga ei tegeleta.

Faktikontroll saab postitusest kontrollida peamist väidet – kas Eestis tõepoolest aetakse igal kuuendal päeval alla üks inimene?

Kuidas on tegelikult?

Kui me räägime auto alla jäämisest, siis saab reeglina tegu olla vaid kergliiklejaga. Ehk inimesega, kes käib kas jala või sõidab näiteks ratta, ratastooli või muu taolisega.

2021. aastal suri Eestis kokku 13 jalakäijat. Transpordiameti ülevaates on kirjas, et neist kolmel juhul oli purjus jalakäija, ühel sõidukijuht. „Pimeda ajal juhtunud õnnetustes hukkus viis jalakäijat, kusjuures ükski neist ei kasutanud helkurit või valgusallikat,“ on kirjas ülevaates.

Samal aastal suri Eestis kokku seitse jalgratturit. Seitsmest jalgratturist kaks olid joobes ja kuuel juhul ei kantud kiivrit.

Viis jalgratturit hukkusid erinevates kokkupõrgetes – ühel juhul sõitis kiivrit kandnud treeningsõidul olnud jalgrattur tagant otsa tee ääres seisnud sõidukile, üks jalgrattur sai autolt löögi ülekäigurajal üle tee sõites ning kaks õnnetust juhtus samas suunas liikunud jalgratta ning mootorsõiduki kokkupõrkel. Ühe õnnetuse puhul oli tegemist joobes jalgratturi ja talle vastu liikunud sõidukiga.

Üks õnnetus jalgratturiga juhtus raudteeülekäigukohas, kus jalgrattur sõitis ette reisirongile, ning üks jalgrattur kukkus kruusateel.

Kokku jäi auto alla ja suri täpselt 18 inimest. Statistiliselt üks inimene igal kahekümnendal päeval, mitte kuuendal.

Eesti transpordiameti hinnangul on tõusnud tõukeratastele pööratav tähelepanu, sest viimaste osalusel toimunud liiklusõnnetuste arv suurenes aastaga umbes 20 protsenti.

„Kuna kergliikurijuhte puudutav regulatsioon on koostatud ajal, mil uued sõidukid alles ilmusid meie liikluspilti, siis tänaseks oleme targemad võimalike riskitegurite osas. Kiiremas korras saame liiklejate tähelepanu juhtida just kommunikatsiooni ja teavitustegevustega,“ ütles transpordiameti kommunikatsiooniekspert Erki Varma.

Otsus: Eksitav. Kuigi autodega seotud õnnetused on meie riigis jätkuvalt probleem, siis on postituses esitatud numbrid valed ja võivad seega lugejat eksitada.