Oma jutuga seagripi kohta liigub postitaja sujuvalt üle koroonavaktsiini peale. Täpsemalt sellele, kuidas inimesed lähevad „vabatahtlikult tapale“, kui ennast vaktsineerivad.

Nimetatud postitused on Facebookis saanud umbes 5000 inimese tähelepanu. Mitme postituse peale kokku on kogunenud umbes 100 jagamist ja paarkümmend kommentaari.

Postitustes korduv tsitaat on suure tõenäosega võetud mullu tehtud intervjuust, kus vandenõuteoreetik Veiko Huuse intervjueeris teist Jüri Lina.

Mida väidetakse?

Esiteks väitis autor, et 1920ndatel kutsusid arstid üles haigusi ravima radioaktiivsete ainetega. Sealhulgas erinevate võlujookidega ning šokolaadidega, mis uraani sisaldasid.

Autor kirjutas postituses ka Hispaania gripist, mille vastu tema sõnul vaktsineeriti aastail 1918–1920 surnuks 75 miljonit inimest. „Seda grippi polnud olemaski. Algul nimetati seda koguni seagripiks,“ väitis autor.

Mis on selle kõige seos praeguse pandeemiaga? Postituse autor kirjutas, kuidas praegu on olukord eelnevalt kirjeldatuga täpselt sama. Väidetavalt lasevad inimesed endale koroonavaktsiini sildi all sisse süstida kohutavat mürki SM-102, mis tekitavat surmavaid kahjustusi, sealhulgas maksavähki.

Gripivaktsiin ei tapnud miljoneid ja COVID-vaksiin ei põhjusta maksavähki

Kuidas on tegelikult?

Alternatiivmeditsiini levik ei ole üheski riigis midagi uut, kuid infot selle kohta, et Rootsi arstid oleks kedagi radioaktiivset kraami tarbima suunanud, Päevalehe Faktikontroll ei leidnud.

Mitte uraani, kuid raadiumit sisaldavat šokolaadi müüdi küll näiteks Saksamaal. Tegemist ei olnud küll arstide väljakirjutatud ravimiga, kuid osta ja tarbida seda võis. Tänapäeval teame, et tervendavat mõju selle tarbimisel siiski pole.

Rootsis reklaamiti umbes sellel ajal küll mineraalvett, milles leidus tõepoolest radioaktiivseid osakesi. „Euroopa tugevaim radioaktiivne laua- ja tervisevesi“ seisis mineraalvee reklaamis. See-eest ei leidu allikaid, mis näitaks, et arstid oleks seda tarvitada soovitanud.

Hispaania gripi ehk seagripi kohta: 1918.–1920. aastatel ei saanud kuidagi 75 miljonit inimest seagripi vastasesse vaktsiini surra, sest vaktsiini polnud veel valmistatud.

Tollane pandeemia võis olla kõigi aegade suurim rahvatervise väljakutse, kuna ravimise ja ennetamise meetmed olid minimaalsed või koguni olematud. Nimelt ei olnud antibiootikume ega gripivastaseid ravimeid veel saadaval.

1918. aastal oli aga teaduslike teadmiste puudumine viiruse peatamise peamiseks piiranguks. Alles 1940. aastatel algas gripivaktsiini edukas väljatöötamine ning ka siis ei tapnud see 75 miljonit inimest.

Postituse autor võttis jutuks aine nimega SM-102, mis on üks Spikevaxi vaktsiinis sisalduv abiaine.

„See on sünteetiline aminolipiid, mida koos teiste lipiididega kasutatakse mRNA pakkimiseks, et ta saaks rakku siseneda,“ selgitas aine rolli ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla. „Ilma katteta mRNA lihtsalt laguneks ja ei saaks tekitada immuunvastasust ega kaitset viiruse vastu.“

SM-102 kogus vaktsiinis on üliväike, vaid paar milligrammi. Uusküla sõnul kehtivad sellistele täiesti uutele abiainetele samad kvaliteedi ja ohutuse nõuded nagu kõikidele uutele toimeainetele. „See tähendab, et põhjalike toksikoloogiliste ning kliiniliste uuringute alusel on tõestatud, et sellel pole ohtlikke toimeid ning selle aine kvaliteet on igakülgselt tõestatud täpselt samade nõuete alusel nagu uus toimeaine,“ lisas Uusküla.

Puuduvad ka tõendid, et SM-102 ainet sisaldavad vaktsiinid peaksid põhjustama maksavähki. Uusküla kinnitusel on COVID-vaktsiinide kohta tänaseks väga palju andmeid, sest manustatud on üle miljardi doosi. Ohutusandmeid kogutakse ja hinnatakse regulaarselt, sh iga võimalikku ohusignaali ehk võimalikku uut kõrvaltoimet.

Uusküla lisas, et kõik täna põhjuslikult seostatavad kõrvaltoimed on kirjas vaktsiini teabelehes. „Spikevaxi ohutusprofiil on väga sarnane teise mRNA vaktsiini (Comirnaty) ohutusprofiilile. Igasugused viited maksakahjustusele puuduvad.“

Otsus: Vale. Seagripi vaktsiin ei tapnud kümneid miljoneid inimesi – toona polnud seda isegi veel leiutatud. Ka väide, et praegune koroonavaktsiin sisaldab ainet, mis tekitab maksavähki, ei vasta tõele.



Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid