Oma teksti juurde lisas postitaja kuvatõmmise ERRis ilmunud vaktsiinide säilivusajast rääkivast uudisest, milles tsiteeritakse terviseameti peadirektori asetäitjat Mari-Anne Härmat ning tervise- ja tööminister Peep Petersoni.

Kasutaja jagas kuvatõmmist, markeeris sellel ära jupid tsitaadist, millele tähelepanu pöörata, ning lisas juurde suunava teksti vaktsiinide sobilikkuse kohta.

Postitusel on tänaseks umbes 50 reageerimist, lisaks 10 kommentaari ja neli jagamist. Postitust on näinud 1300 Facebooki kasutajat.

Mida väidetakse?

Postituse autor jagas üht Mari-Anne Härma tsitaati. „Kui selgub jälle uuringutest, et need vaktsiinid on hoopis pikema säilivusajaga kui algselt arvati, siis tootjad pikendavad seda aega,“ ütles Härma ERRile.

Postituse autori arvates tähendab see, et teadus areneb ja teadlased otsustavad, kas kasutuskõlbmatud vaktsiinid on ikkagi inimestele sobilikud.

Muuhulgas lisas postitaja, et väidetavalt kasutuskõlbmatuid vaktsiine võib sel juhul teaduse põhjal igavesti kasutada.

Mari-Anne Härma pole kuidagi viidanud vaktsiinide kasutuskõlbmatusele. Juttu on vaktsiini säilivusajast.

Kuidas on tegelikult?

ERRi artikkel, millest postitaja kuvatõmmist jagas, räägib vaktsiinide säilivusajast, mitte kõlblikkusest ehk nõuetele vastavusest. Muuhulgas on artiklis kirjas, et vaktsiinid ei säili igavesti. Vastupidiselt postitaja väitele.

Nii nagu teistel ravimitel ja vaktsiinidel, on ka COVID-19 vastasel vaktsiinil säilivusaeg ehk aeg, mille jooksul see tuleks ära kasutada. Sellest postitatud artiklis juttu oligi. ERRi artiklis on kirjas ka see, et vaktsiinid ei säili igavesti.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma kommenteeris artiklist välja toodud lauset ja ütles, et postitaja on tema mõtet valesti tõlgendanud.

„Oluline on teada, et vaktsiinid ei lähe hapuks ega rikne, vaid nende tõhusus väheneb aja jooksul kuni ühel hetkel on tegemist lihtsa süstevedelikuga, millel ei ole enam mingit toimet inimesele,“ selgitas Härma.

Ta ütles vaktsiinide säilivuse kohta veel, et kui tootja on vaktsiinid teinud ja andnud esialgse säilivusaja hinnangu näiteks üheks aastaks, siis tootjal on teadusuuringutega kindlus, et need vaktsiinide tõhusus ei vähene ühe aasta hoiustamise jooksu.

Seepärast ongi COVID-19 vaktsiinide säilivus praegu jutuks - selleks, et hinnata, kas nad ka pooleteist aasta pärast jätkuvalt tõhusad on, peavad need vaktsiinid saama enne piisavalt vanaks. Enne lihtsalt ei ole infot, et väita, et vaktsiinid säilivad enne manustamist kauem.

„Seetõttu ma ütlesin, et kui uued uuringud näitavad, et vaktsiinid on pikema säilivusajaga kui algselt hinnati, siis tootjad pikendavad säilivusaega,“ täpsustas Härma oma tsitaati. „See, et vaktsiinitootja hindab alguses vaktsiinide säilivusajaks ühe aasta, ei pruugi tähendada, et nad päriselt nii lühikest aega tõhusad või kõlblikud on.“

Otsus: Eksitav. Postitaja võttis artiklist välja vaid paar lõiku ja jagas kontekstiväliselt eksitavat infot. COVID-19 vaktsiinid pole kasutuskõlbmatud - neil on lihtsalt säilivusaeg nagu igal teisel vaktsiinil.



Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid