Kui tasuvusanalüüsi tehtaks praegu, tuleks see teistsugune kui enne, aga vajadus Euroopaga hea raudteeühenduse järele ei ole kadunud.

Kui Rail Balticu tasuvusanalüüsi tehtaks praegu, tuleks see teistsugune kui enne, aga kindlasti ei saa öelda, et vajadus Euroopaga hea raudteeühenduse järele on kadunud. Esiteks on seda vaja n-ö ideeliselt – et olla Euroopaga paremini ühendatud kui Venemaaga. Hiina kui maailma töökoja taandumisega võib mõne aja pärast ka meie tööstusele taas parem aeg saabuda. Praegu on osal tööstusettevõtetel kalli elektri tõttu raske, aga see probleem tuleb nii või teisiti lahendada.

Teiseks on kasvanud raudteeühenduste sõjaline tähtsus. Näiteks rääkis endine USA maaväe ülem Euroopas Ben Hodges suvel antud intervjuus, et Euroopa Liidu raudteedel pole rasketehnika liigutamise võimet piisavalt ja eraldi probleem on ka eri rööpmelaiused. „Kahjuks pole Rail Balticu projekt liikunud nii kiiresti, kui vähemasti mina soovinuks seda näha,“ ütles varustusteede tähtsust hästi teadev erusõjaväelane.

Kolmandaks, rohepöörde tõttu on ette näha raudteetranspordi tähtsuse kasvu ning maantee- ja lennutranspordi osa suhtelist vähenemist.

Kokkuvõttes: ehitame selle Rail Balticu ikkagi valmis, aga võttes arvesse uusi olusid ja lähitulevikus terendavaid tehnoloogilisi võimalusi. Kümme aastat tagasi näiteks vesinikul töötavate rongide varianti veel polnud, aga nüüd võib tänu ehituse venimisele raudtee elektriga varustamise vajadus ära langeda, kui ronge hakkab liigutama vesinikukütus.