JUHTKIRI | Ehitame Rail Balticu ikka valmis
(199)2026. aastal ehk veidi rohkem kui kolme aasta pärast peaksime algse ajakava järgi saama kiirrongiga Berliini vuhiseda. Et selleks ajaks Rail Baltic tegelikult valmis ei saa, on selge olnud juba paar aastat. Uuem uudis on see, et ei saa kindel olla, kas see 2030. aastakski valmib („Kuidas ehitada Rail Balticu pikemaid juppe, kui projekte pole?“, EPL 31.10), kuigi ehituse põhirahastaja Euroopa Komisjon on sellise ülesande andnud.
Võrreldes selle ajaga, kui Rail Balticu idee sündis ja tasuvusanalüüse tehti, on raudteeveos palju muutunud. Vene kaupade ja reisijatega mõnda aega enam arvestada ei saa – võib-olla viis, võib-olla kümme aastat, võib-olla kauem. Näiteks Põhja-Korea ja Iraan on olnud paariariigid juba aastakümneid. Kahtlane väljavaade on ka Hiina transiidil, mille mahu kasvust on unistatud seetõttu, et Arktika meretee võib kliimasoojenemise tagajärjel tõusta. Hiinast on saanud ka riik, kellest ei tasu äriliselt ja rahaliselt palju sõltuda. Helsingi-Tallinna tunnelitest ei räägi ka keegi enam õhinal.
Kui tasuvusanalüüsi tehtaks praegu, tuleks see teistsugune kui enne, aga vajadus Euroopaga hea raudteeühenduse järele ei ole kadunud.
Kui Rail Balticu tasuvusanalüüsi tehtaks praegu, tuleks see teistsugune kui enne, aga kindlasti ei saa öelda, et vajadus Euroopaga hea raudteeühenduse järele on kadunud. Esiteks on seda vaja n-ö ideeliselt – et olla Euroopaga paremini ühendatud kui Venemaaga. Hiina kui maailma töökoja taandumisega võib mõne aja pärast ka meie tööstusele taas parem aeg saabuda. Praegu on osal tööstusettevõtetel kalli elektri tõttu raske, aga see probleem tuleb nii või teisiti lahendada.
Teiseks on kasvanud raudteeühenduste sõjaline tähtsus. Näiteks rääkis endine USA maaväe ülem Euroopas Ben Hodges suvel antud intervjuus, et Euroopa Liidu raudteedel pole rasketehnika liigutamise võimet piisavalt ja eraldi probleem on ka eri rööpmelaiused. „Kahjuks pole Rail Balticu projekt liikunud nii kiiresti, kui vähemasti mina soovinuks seda näha,“ ütles varustusteede tähtsust hästi teadev erusõjaväelane.
Kolmandaks, rohepöörde tõttu on ette näha raudteetranspordi tähtsuse kasvu ning maantee- ja lennutranspordi osa suhtelist vähenemist.
Kokkuvõttes: ehitame selle Rail Balticu ikkagi valmis, aga võttes arvesse uusi olusid ja lähitulevikus terendavaid tehnoloogilisi võimalusi. Kümme aastat tagasi näiteks vesinikul töötavate rongide varianti veel polnud, aga nüüd võib tänu ehituse venimisele raudtee elektriga varustamise vajadus ära langeda, kui ronge hakkab liigutama vesinikukütus.
