„Tapke ära, aga vaadake, et nad siin ei vedeleks!“ Surnust üles tõusnud mehe lugu

„Ärkan öösiti selle peale üles, et tunnen, et mind tulistatakse kohe pähe,“ räägib Pihkva dessantväelaste korraldatud hukkamises imekombel ellu jäänud Ivan Skõba LP-le.

Skõba elab praegu Poolas Poznańi lähedal koos oma abikaasa ja nelja lapsega. Päeval töötab ta ehitusel, õhtuti sõidab taksot. Haavad tema kehal ja näol on paranenud ning miski peale Pihkva dessantniku välja löödud esihamba ei reeda, et Ivan tõusis kaheksa kuu eest sõna otseses mõttes surnust üles.

„Räägime parem autos, ma ei taha, et mu lapsed sellest kuuleksid,“ ütleb Skõba ja süütab sigareti. Neid kulub kolmetunnise jutuajamise jooksul terve pakk. Ehkki füüsilised haavad on paranenud, avanevad hingehaavad uuesti ja uuesti, kui Skõba meenutab 4. märtsi sündmuseid. Tema silma ilmuvad ikka ja jälle pisarad. „Venelased on mõrtsukad, terroristid, vägistajad – kogu maailm peab seda teadma,“ räägib Skõba.