FAKTIKONTROLL | Jätkuvalt levib arusaam, et ivermektiin ravib koroonat – nii see pole

Uue lainena levib ivermektiini kohta info, et viimane on tõhus koroonaravim. Sellele väitele räägivad vastu nii uuringud kui ka eksperdid.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige Karl Olaf Rääk kirjutas augusti lõpus, kuidas parasiidirohi ivermektiin on „koroona vastu väga tõhus ravim ja et meditsiinitööstus lihtsalt ei taha inimestele seda odavat lahendust pakkuda“.

Uutesse Uudistesse kirjutatud lugu imeravimi kohta jõudis Rääki sõnul sinna just seetõttu, et Facebooki tal tol hetkel postitada ei saanud.

„Põhjuseks polnud vihakõne ega mõne lugupeetud vähemuse asjakohase austuseta mainimine, vaid lakooniline viide teatud teadustööle,“ kirjutas ta.

Kuigi valeinfot sisaldav artikkel on juba üksjagu kaua üleval olnud, hakkas see just viimastel päevadel taas levima.

Uute Uudiste artikkel on Facebookis kogunud üle 50 000 kasutaja tähelepanu, sealhulgas umbes 300 reaktsiooni ja üle 60 kommentaari erinevates gruppide peale kokku.

Mida väidetakse?

Rääk räägib läbivalt, kuidas ivermektiin on tõhus koroonavastane ravim. Ta leiab, et võiks rõõmustada, et viirushaiguse uutele vormidele on odav ja tõhus ravim olemas.

„Kuid ravimitööstuse poolt rahastatav tsensuurimasin surus sellekohase teabe järsult maha. Inimesed ei tohi ivermektiinist midagi teada. ivermektiin on tabusõna,“ kirjutas ta.

Paxlovid, mis on Pfizeri tehtud koroonaravim, on tema sõnul ivermektiinile väga sarnane. Autori sõnul võiks kasutada just seda „odavamat ja kättesaadavat ravimit ehk ivermektiini“.

„Lisaks on Paxlovidi ohutust uuritud sama põhjalikult nagu „vaktsiinide“ oma. Ehk siis andmed on pehmelt öeldes puudulikud, vastandina ivermektiini aastakümnete pikkusele ajaloole,“ viitab Rääk, et Pfizeri ravim ei pruugi olla ohutu.

Kuidas on tegelikult?

Päevalehe faktikontroll on varasemalt kirjutanud, kuid tasub üle korrata, et laiapõhjalised ja kontrollitud uuringud näitavad, et ivermektiin ei aita COVID-19 haiguse ravimisele kuidagi kaasa. ivermektiin on ravim, mis ravib mõningaid parasiithaigusi. Koroonaviirus pole parasiitidega seotud.

Uuring, millele Rääk viitas, oli varajases staadiumis ehk ravimi tõhusust ei katsetatud inimeste peal.

„Viidatud on erinevatele uuringutele, mis justkui tõestasid ivermektiini positiivset toimet, aga ükski nendest uuringutest ei vasta kliinilise uuringu kvaliteedikriteeriumitele, mida kasutatakse, et veenduda ravimite efektiivsuses ja ohutuses,“ ütles uuringu kohta ravimiameti peadirektori asetäitja Ott Laius.

Oma artiklis võrdles Rääk Pfizeri koroonavastast ravimit Paxlovidit (mis on konkreetselt koroona raviks loodud ravim) ivermektiiniga ja leidis, et nende toimemehhanism on sama – lihtsalt hind erineb.

Paxlovidil on selgelt arusaadav viiruse paljunemist takistav toime ja ivermektiini puhul on kindlalt teada, et see toimib parasiitide vastu.

„Paxlovid on viirusevastane ravim, mis vähendab COVID-19 põhjustava viiruse võimet paljuneda inimese organismis. Ravimi toimeaine PF-07321332 takistab viiruse paljunemiseks vajaliku ensüümi toimet. Peale selle sisaldab Paxlovid väikeses annuses ritonaviiri (proteaasi inhibiitorit), mis aeglustab PF-07321332 lagundamist, võimaldades sellel kauem organismis püsida ja viiruse vastu toimida,“ selgitas Laius koroonaravimi tööpõhimõtet.

„ivermektiini puhul on tõepoolest ka välja pakutud erinevaid võimalusi, kuidas sellel võiks teoreetiliselt viirusevastane toime olla, aga teoreetilisest toimemehhanismist ei ole kasu, kui hästi disainitud kliinilistes uuringutes ei ole patsientidel efekti ilmnemist näidatud.“

Vale on ka arvata, et Paxlovid ei ole läbinud piisavalt uuringuid. Nii-öelda põhiuuringusse, mis kinnitas PAXLOVID-i efektiivsuse ja piisava ohutuse, kaasati 2100 patsienti. „Võttes arvesse riskirühma kuuluvate patsientide oodatavat hospitaliseerimise ja/või suremuse sagedust koroonahaiguse põdemisel, hinnati see hulk piisavaks, et näidata uuringurühmades tulemuste erinevust – see ka õnnestus,“ ütles uuringute kohta Laius.

Ravimil on olemas Euroopa ravimiameti müügiluba, sest see läbis kõik vajalikud etapid, sealhulgas kliinilised uuringud.

„Tõsi, et ka tuhandete patsientidega läbi viidud kliinilises uuringus ei pruugi ilmneda kõik uue toimeaine harvad kõrvaltoimed,“ leidis Laius, kuid lisas, et see on ka põhjus, miks jälgitakse uusi toimeaineid ka kasutusele lubamise järel hoolikalt ning kehtestatakse neile vajadusel ka täiendav järelevalve.

„See ei tähenda, et uus toimeaine on kuidagi eriti ohtlik, vaid seda, et me ei pruugi selle toimeaine kõiki ohte veel teada.“ Laiuse sõnul teatavad arstid, apteekrid ja patsiendid hoolikalt uute ravimite võimalikest kõrvaltoimetest ning siis selguvad ka seniteadmata kõrvaltoimed küllaltki kiiresti ning need lisatakse ravimiinfosse.

Otsus: Vale. Artikkel sisaldab valeinfot, et ivermektiin olevat tõhus ja koguni parem ravim COVIDi ravimiseks, kui seda on koroonaravim Paxlovid ise. See nii aga pole, sest ükski uuring pole ivermektiini tõhusust koroona vastu tõestanud.