FAKTIKONTROLL | Gröönimaa jääkilp pole aastatega kasvanud. See kahaneb ajapikku

Kliimamuutustega seoses levib valeinfo, et tegelikult temperatuurid langevad ja jääkilbid kasvavad. Faktid aga tõestavad, et olukord on vastupidine.

Facebookis leviv postitus, mida on tänaseks näinud tuhandeid inimesi, sisaldab valesid fakte. Nimelt kirjutab kasutaja Rea, kuidas lõunapoolusel on temperatuurid rekordiliselt madalad ja Gröönimaal (mis asub küll põhjapoolusel) tekib jääd hoopis juurde, mitte ei sula.

Autor on sõna-sõnalt tsiteerinud The Daily Scepticu ja Infowarsi väljaannetes kajastatud uudist samal teemal. Nende uudiste keskne idee on, et kliimamuutused on vasakpoolsete vandenõu.

Tegemist on väljaannetega, mis ei ole usaldusväärsed, sest kajastavad pidevalt väära informatsiooni ning vandenõusid.

Mida väidetakse?

Postituses on kirjas, kuidas lõunapoolusel on külmarekordid. Ja et üleüldse on viimastel aastatel olnud läbi aegade külmimad talved.

Kuigi postitaja alustas oma juttu lõunapoolusest rääkides, siis edasi tuleb juttu Gröönimaast. Ta lisas ingliskeelse lõigu, kus on kirjas, et Gröönimaa jääkate on aastatega niivõrd palju kasvanud, et probleemi, et see sulab, polegi.

„Suvine jää kattis septembri lõpus 4,92 miljonit ruutkilomeetrit, mis oli võrreldes 2012. aasta madalaimaga 1,35 miljonit ruutkilomeetrit kõrgem. Üle terve maa-ala võib Gröönimaa jääkiht olla viimase kahe aastaga vaid suurenenud,“ on postituse sisu eestikeelne tõlge.

Niisiis on postituses läbivalt kaks olulist väidet – rekordilised külmakraadid poolusel ja kasvav jääkiht.

Kommentaatorite arvates illustreerivad andmed, kuidas kliima soojenemist pole olemas.

Kuidas on tegelikult?

Uuringut, mille põhjal kirjutasid välismaised väljaanded valeinfot ning mille kohta omakorda tehti vastavad Facebooki postitused, tõlgendati valesti.

Nimelt avaldas USA riiklik keskus, mis uurib sademete ja nende jäätumisega seotud andmeid (täpsemalt National Snow and Ice Data Center ehk NSIDC), uuringu, kus oli kirjas, et 2021. aastal oli Antarktika üks külmemaid talvesid. „Viimase 60 aasta jooksul on lõunapoolusel külmem olnud vaid 2004. aastal,“ oli uuringus kirjas. See rekord ei tähenda siiski, et kliimamuutuseid ei toimu.

Keskkonnaagentuuri nõuniku Kai Rosina sõnul ei räägi me kliima soojenemisest, vaid kliimamuutustest, mis toovadki kaasa äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise ja intensiivistumise. „Temperatuuri puhul peetakse siin silmas nii äärmuslikult kõrgeid kui äärmuslikult madalaid juhtumeid,“ ütles Rosina. Ta lisas, et rekordiliselt madalate temperatuuride esinemine pigem just kinnitab kliimamuutuste eksisteerimist.

Keskkonnaagentuuri osakonna juhataja Miina Krabbi ütles, et vaadata tuleb pikemaid perioode ja nende muutuseid. „Aastatevaheline erinevus võib olla küllaltki suur ja soojad aastad vahelduvad külmematega, märjad kuivematega, kuid oluline on üldine trend,“ leidis Krabbi.

Vaatamata külmarekordile näitavad NASA satelliitide andmed, et nii Antarktika kui Gröönimaa maismaa jääkilbid on alates 2002. aastast oma massi kaotanud.

Arktika ja Antarktika merejää ulatus muutub aasta jooksul palju ja on ka erinevatel aastatel erinev. „Tavaliselt võrreldakse suve lõpus allesjäänud merejää pindala, mis oli kõige väiksem aastal 2012,“ ütles Eesti Polaarklubi liige Tõnu Martma. Ta lisas, et kui võtta võrdlemisel aluseks aasta 2012, siis tõesti kõigil järgnevatel aastatel on suve lõpus Arktikas merejääd rohkem olnud. „Aga kui vaatame oktoobri kuu miinimume aastatel 1979-2022, siis on merejää pindala vähenemine selge trend.“

Martma sõnul Gröönimaa liustikukilbis oleva jää mass on viimased 20 aastat kindlasti kogu aeg vähenenud. Sulanud liustikujää tõstab ookeani pinda, kuid tasub eristada merejääd liustikujääst. „Merejää tekkimine ja sulamine ookeani veetaset ei mõjuta. Liustiku sulamine aga küll.“

Maailma meteoroloogiaorganisatsioon (WMO – World Meteorological Organization) avaldas hiljuti Euroopa kliima seisundit kirjeldava raporti, kus oli muu hulgas kirjas, et 1961. aastast on globaalselt liustikud kaotanud 11 500 gigatonni jääd, panustades enam kui 30 millimeetrit maailmamere taseme tõusu. Kolmandik sellest on toimunud viimase kümne aasta jooksul.

Gröönimaa jääkilbi mass on viimastel aastatel pinna sulamise ja jäämägede lagunemise tõttu kiiresti vähenenud. NASA andmetel mängib selle juures suurt rolli Gröönimaad ümbritseva vee soojenev temperatuur, sest just see soodustab jää sulamist.

Koos erakordse sulamise sündmusega registreeriti 2021. aasta suvel Gröönimaa kõrgeimas punktis (Summiti jaamas) esmakordselt vihmasadu. Summit asub polaarkliima alal, kus keskmine temperatuur jääb aastaringselt alla 0 kraadi. Alates jaama avamisest 1989. aastal ei olnud seal veel kordagi vedelal kujul sademeid registreeritud.

Otsus: Eksitav. Gröönimaal ei ole aastatega jääkihti juurde tekkinud. Vastupidi, kliimamuutused on muutnud Gröönimaale tavapärast loodust. Rekordilised külmakraadid lõunapoolusel vastavad küll tõele, kuid need ilmestavad kliimamuutuste tõsidust.