Oma järeldused tegi ta Eesti enda energia tootmise ja tarbimise hinna pealt, kuid unustas fakti, et Eesti osaleb rahvusvahelisel elektriturul ehk hinda kujundavad mitmed tegurid.

Postitus on kogunud erineval hulgas jagamisi, oleneb kust vaadata. Näiteks originaalpostitusel on 20 jagamist, ent infot jagas edasi ka riigikogu liige Helle-Moonika Helme, kes veel omakorda üheksa jagamist valeinfole tõi.

Kokku on postitus kogunud umbes kahe tuhande kasutaja tähelepanu.

Mida väidetakse?

Postitaja toob välja tõsiasja, et augustis oli elektri tunnihind tavatarbijale kallim kui oktoobris. Millest see muutus tulla võis?

Autor arvas, et tegemist on selle vahega, et ühel kuul toodeti rohkem taastuvenergiast elektrit kui teisel. Talle torkab silma, et augustis toodeti põlevkivienergiat vähem. Toetuti rohkem roheenergiale - täpsemalt, biomassile.

„Seega kalli energia ajal aeti meil ahju vähem põlevkivi ja rohkem biomassi,“ tegi autor omad järeldused kõrgete elektrihindade tekkimisele. „Aga ka päikeseenergiat oli mõistevalt palju rohkem turul. Seega kumb siis hinda tõstis? Biomass või päike, valige ise.“

Postitaja sõnul on just põlevkivienergia toonud meile tagasi odavama elektri, sest seda lihtsalt toodeti Eestis enam. „Mida rohkem taastuvat, seda kallimaks läheb elekter,“ kirjutas ta.

Muuhulgas tekitas ka arusaamatust tõsiasi, et elektrihindadest rääkides on pidevalt juttu ka gaasi hindadest, kuigi Eestis gaasist elektrit pea ei toodetudki.

Eesti elektritootmist ei saa panna kõrvuti tarbimisega, sest oleme avatud turul

Kuidas on tegelikult?

Oma arvutuskäikudest ja järeldusest on postitaja jätnud välja väga olulise detaili - Eesti ei tooda energiat ainult iseendale, vaid osaleb avatud turul, kuhu kuuluvad ka Norra, Rootsi, Soome, Taani, Läti ja Leedu.

See tähendab, et me ei saa vaadata vaid Eesti energiatootlust ja lõplikku tarbijahinda. Me toodame elektrit kogu turule ning samamoodi ka tarbime elektrit kogu turult.

Eesti Energia andmetel oli augustis Eesti elektritarbimine 617 GWh ja tootmine 563 GWh, oktoobris vastavalt 672 GWh ja 619 GWh. Niisiis ei oleks ka puhtalt oma tootluse pealt Eesti saanud ära katta elanike tarbimisvajadust.

Ettevõtte turuanalüüsi strateeg Olavi Miller selgitas, et tiputarbimise tundidel peame elektrit naaberriikidest sisse importima ning maksma selle eest turuhinda.

„Kui taastuvad allikad ja tuumajaamad ei kata regiooni nõudlust, tulevad turule põlevkivi-, kivisöe- ja gaasielektrijaamad. Nende elekter on kallim nii kütuse kui ka CO2 emissioonitasu tõttu,“ selgitas Miller. „Lõpuks määrab elektri börsihinna viimane pakkuja, keda on vaja turule, et nõudlus ära katta. Kui viimasena katab turunõudmise näiteks gaasielektrijaam, mille hind on kõrge, siis määrabki ta ära selle konkreetse tunni elektrienergia hinna.“

Ka gaasi mõju Eesti elektri hindadele tuleneb sellest, et turul pole ainult meie - kuigi me ise gaasist elektrit ei tooda, siis teised riigid küll.

„Kuna puudujääk tekib tiputundidel, siis neil hetkedel katavad tarbimist gaasijaamad meie naabrite juures,“ ütles Miller. Ta selgitas, kuidas augustis olid gaasihinnad Venemaa agressiooni ning sellest tuleneva energiakriisi tõttu rekordilisel tasemel, mistõttu olid ka gaasijaamade hinnad kõrged.

Augusti energiahinda mõjutasid ka muud tegurid. Näiteks Eestis oli väga suur osa Narva elektrijaamade plokkidest remondis. Sarnast korrapärast hooldust või remonti tehti ka mujal turupiirkonnas.

„Oktoobriks oli hind tänu kasvanud gaasivarudele Euroopas turul langenud, mistõttu said gaasijaamad müüa gaasist toodetud elektrit ka odavamalt,“ lisas Miller.

Augustis oli TTF gaasi hind 261 eurot MWh kohta, oktoobris 80 eurot MWh kohta, seega oktoobris oli gaas turul enam kui kolm korda odavam. Nii maksiski tiputundidel tarbitud elekter augustis oluliselt rohkem kui oktoobris. Augusti kuu keskmine elektrihind oli 360 eurot MWh kohta. Võrreldes oktoobrikuu keskmisega (174 eurot MWh kohta) oli see kaks korda kallim.

Otsus: Vale. Taastuvenergia ei vii elektrihinda üles ning selleks, et üldse hindu ja tootmist analüüsida, tuleb vaadata tervet turgu, mitte ainult riiki.




Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid