FAKTIKONTROLL | Sõrmi võib valgeks muuta pakane, mitte vaktsiinid

Sotsiaalmeedias levivad pildid valgeks tõmbuvatest näppudest ning levib arvamus, et seda põhjustab COVID-19 vastane vaktsiin. Seost kahe asja vahel tegelikult leitud ei ole.

Sõrmede valgeks tõmbumist nimetatakse Raynaudi fenomeniks. See on veresoonte spasmist tingitud ebamugavustunne ja nahavärvuse muutus sõrmede ning varvaste piirkonnas.

Just pilte heledatest sõrmedest jagab kasutaja Facebookis ning väidab, et tegemist on COVID-19 vaktsiini põhjustatud tüsistustega.

Tegelikult võib Raynaudi fenomeni põhjustada mitu erinevat tegurit. Seost vaktsiinidega aga leitud pole.

Pildid sõrmedest ning sellega kaasnev teooria pole aga sugugi Eestist pärit. Need levivad hoogsalt ka välismaistes gruppides ja Twitteris. Paljud pildid on aga võetud ajast, mil koroonaviirust ega sellevastast vaktsiini ei eksitseerinud.

Mida väidetakse?

Kasutaja postitas Facebooki kolm erinevat pilti, üks nendest kollaaž, kuidas kellegi sõrmed on tõmbunud valgeks või siniseks.

Postituse juhatavad sisse sõnad „vaktsineerimise kõrvalmõjud“ ning edasi kirjutas autor üles napisõnaliselt selle, mis on Raynaud.

Inimesed kommentaarides on pahased, sest ei mõista, kuidas ka pärast selliseid pilte lubatakse inimesi vaktsineerida.

Kuidas on tegelikult?

Raynaud sündroomiks nimetatakse väikeste arterite spasme ehk ahenemisi, mis põhjustavad verevarustuse ajutise katkemise sagedamini sõrmede, varvaste, harvem keele ja nina piirkonnas.

Kliinik.ee andmetel on nähtuse esilekutsujaks enamasti madal temperatuur. Võimalikuks põhjuseks peetakse ka sümpaatilise närvisüsteemi ületoonust ja vere suurenenud voolamise võimet.

Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla sõnul on tegemist suure esinemissageduse ja levimusega haigusseisundiga - ülemaailmselt enam kui neljal protsendil inimestest.

Kõige sagedamini on põhjuseks sidekoe haigused (nt skleroderma, luupus, reumatoidartriit, Sjogreni sündroom), arterite haigused, karpaaltunneli sündroom (veresoonte pitsumisest randme piirkonnas), vibratsioon jms, suitsetamine, külmakahjustused või luumurrud.

Uusküla sõnul võivad seda põhjustada ka teatud ravimid. Näiteks vererõhu ravimitest beetablokaatorid (metoprolool), teatud migreeniravimid (triptaanid), aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravimid, teatud kasvajavastased ravimid ja nii edasi.

„Mitte ühegi vaktsiiniga selle teket ei seostata. Puudub ka mõistlik pato-füsioloogiline mehhanism, mis võiks selgitada selle teket vaktsiiniga seoses,“ selgitas Uusküla.

Kõrvaltoime teatiste statistika, mis on Euroopa Ravimiameti kõrvaltoimete andmebaasis, kus on teatised üle Euroopa ja teistest riikidest, millest on teavitanud arstid ja patsiendid (st ei pea olema isegi ajalist seost) näitab, et puudub igasugune statistiline ohusignaal.

2022. aasta augusti seisuga on Raynaud fenomenist Euroopas teatatud:

Comirnaty vaktsiiniga seoses 392 korral; Spikevaxi vaktsiiniga seoses 116 korral; Vaxzevria vaktsiiniga seoses 265 korral; Jansseni vaktsiiniga seoses 19 korral.

COVID-19 vaktsiine on tehtud maailmas mitu miljardit annust. „Pigem saab selle põhjal öelda, et vaktsineeritutel esineb või tekib Raynaud fenomeni harvem kui mittevaktsineeritutel,“ ütles Uusküla.

Otsus: Vale. Raynaudi fenomen on haigus, mis eksisteeris juba enne koroonat. Seost haiguse tekke ja vaktsiinide vahel ei ole ilmnenud.