JUHTKIRI | Saaremaa on selle tormi Padaorg

Eile ilmauudiseid jälgides ja aknast välja vaadates pidid kõik selgelt aru saama, et tegemist ei ole tavalise päevaga. Seekord ei saa kindlasti öelda, et meedia ja riigiasutused liialdasid, manitsedes inimesi oma liikumisi piirama, kui vähegi võimalik, ja elektrikatkestusteks valmis olema.

Birgit – nõnda kõlab seekordse lumetormi nimi – konkureerib lumetorm Monikaga, mis tabas Eestit 9. detsembril 2010 ja jäädvustas end ajalukku sellega, et Tallinna-Narva maanteel Padaorus jäi autodes ja bussides lumevangi umbes 600 inimest. Praeguse lumetormi Padaorg on Saaremaa, mida juba enne Birgiti saabumist tabas võimas lumesadu, mistõttu on osa kodusid varsti juba nädal aega elektrita olnud. Häiritud on ka mobiilside – selle määrani, et inimestel ei õnnestu isegi hädaabinumbril 112 kedagi kätte saada.

Loodusjõud on võimsad, selge see. Mingil määral on võimalik neile siiski vastu saada. Näiteks lumekoristuse vallas nii, et kulutatakse rohkem raha lumekoristustehnikale ja valmisoleku hoidmisele. Mobiilside alal nii, et investeeritakse rohkem akudesse ja generaatoritesse, et sidemastid ka pikkade elektrikatkestuste korral töös püsiksid.

Vähemalt eileõhtuse seisuga sai öelda, et Birgitiga oleme siiski paremini hakkama saanud kui 2010. aasta Monikaga.

Ent Birgiti-sugused tormid on ikkagi üsna harvad. Sellel, kui palju tasub elutähtsa tegevuse toimepidevuse tagamisse investeerida, on piir, sest üleinvesteerimine tõstaks teenuste omahinda ka tormidevahelisel ajal, mis võib venida mitmeaastaseks. Teine teema on tööjõud – elektriliine paranda suutvaid spetsialiste pole ülearu. See, et Elektrilevi kutsub erakorralises olukorras appi oskajaid vabatahtlikke, on loomulik.

Vähemalt eileõhtuse seisuga sai öelda, et Birgitiga oleme siiski paremini hakkama saanud kui Monikaga – sadu inimesi kuskile lumevangi ei jäänud. Ja oleme olnud paremini valmis kui 2019. aasta oktoobris Lõuna-Eestit tabanud elektrikatkestuseks – siis katkesid Lõuna-Eestis tundideks kütusemüük ja veevarutus, tekkisid tugevad sidehäired ja Lõuna-Eesti Haiglas ärev olukord elektrivarustuse pärast.

Ka nüüdse lumetormi kogemuse põhjal tuleb Eesti kriisivalmidust parandada. Üks õppetund on see, et ainult elektrist sõltuvaks ei tasu Eesti maamajade kütte- ja muid olmemugavusi teha – hajaasustuses peab elamutes ahi olema.

Teine tarkus on see, et olukorras, kus elekter on elu käimas hoidmiseks nii vajalik, nagu on, peaksid elektriliinid ilmselt olema tormikindlamad kui praegu – isegi kui töökindluse parandamine nõuab suuri investeeringuid. Kui maksimalistlik olla, siis väga suuri – Elektrilevi paari aasta taguse hinnangu järgi tähendaks kõigi elektriliinide maa alla viimine kahe miljardieurost rahapaigutust.