TOP valed valimiste kohta: kustutatavad pastakad, salajased topelthääled ja IKEA kastid
(161)Valimistenädal on täies hoos. Osa poliitikuid ja nende fänne levitab sotsiaalmeedias usinalt valimistega seotud valeinfot, seades kahtluse alla valimiste seaduslikkuse ja turvalisuse.
Artiklit on täiendatud 4.03.2023 – lisatud on põhjendused, miks valijate arv valimised.ee lehel pidevalt muutub.
EPL jälgis valimisnädala algusest sotsiaalmeedias valimisteemalisi postitusi. Lükkame ümber levinumad valeväited valimiste ja hääletamise kohta.
Valeväide nr 1: valimiskastid ja nende hoiustamine ei ole turvaline
Facebookis levivad postitused, milles väidetakse, et valimisjaoskondade valimiskastid ja nende hoiustamine ei olevat turvaline. EKRE ridades kandideeriva Elvis Braueri sõnul ei tea valijad, millistes hoonetes ja ruumides valimiskaste hoitakse.
„Need turvaplommid on plastikust, mingid IKEA kastid, millel on peal mingisugused nipukaid meenutavad turvaplommid, mida pole probleem avada, sama numbriga trükkida vajalikus koguses,“ arvab Brauer. „Iga inimene saab aru, et see on jabur, see ei ole turvaline.“
Kuidas on asi tegelikult?
Hääletamiskasti turvalisus on tagatud turvaplommide ja -kleebistega, mille numbrid märgitakse üles. „Hääletamispäeva õhtul, kui jaoskond suletakse, plommitakse kast kinni ja kirjutatakse turvaplommide numbrid üles. Hommikul, kui valimisjaoskond avatakse, kontrollitakse, kas kastil on sama numbriga plommid ja et need on endiselt kinni,“ ütles riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.
„Valimisvahendite turvalise hoidmise tagab valimiskomisjoni esimees. Kõikidel vaatlejatel on õigus tutvuda turvaplommide ja -kleebiste arvestuslehega ning vaadelda hääletamiskasti hoiustamisruumi ajal, mil see ei sega jaoskonnakomisjoni tööd. Ka siis, mil hääletamiskaste ruumi paigutatakse või sealt välja võetakse,“ selgitas Koitmäe.
Valimisprotseduure ja häälte lugemist on võimalik kõikidel soovijatel vaadelda. Valimistel osalevad vaatlejatena erakondade esindajad ja kodanikuühiskonna liikmed, kes selleks soovi on avaldanud. Samuti jälgivad riigikogu valimisi ligikaudu 80 välisvaatlejat.
Samuti on soovijatel võimalik valimispäeval ja sellele järgneval päeval vaadelda elektrooniliste häälte töötlemist. Peale selle kontrollivad 6. märtsil rahvusvahelise tunnistusega audiitorid elektrooniliste häälte töötlemise etappide tõendeid ja häälte loendamise tõestust ning võrdlevad tulemusi eelmise päevaga.
Valeväide nr 2: valimised ei ole seaduslikult korraldatud
Samas videos väidab Brauer, et riigikogu valimised ei olevat üldse seaduslikud. „Nii kaua kuni valimised ei toimu põhiseaduse alusel, esimesel pühapäeval märtsikuus nelja aasta järel viimastest riigikogu valimistest, nii kaua need ei ole legitiimsed valimised,“ väidab ta.
Braueri videot on näinud üle 22 000 kasutaja ja seda on jagatud 461 korda.
Kuidas on asi tegelikult?
Põhiseaduse kommenteeritud väljaande järgi sätestab põhiseadus täpselt korraliste valimiste toimumise päeva ehk valimispäeva. See fikseerib ajalise punkti, millest lähtudes tehakse kindlaks hääletamis- ja valimistulemus. Ent see ei välista võimalust anda hääl enne valimispäeva. Siia kuuluvad eelhääletamine, kirja teel hääletamine, välisriigis hääletamine jt hääletamisviisid.
Valeväide nr 3: jaoskonnas ID-kaarti skaneerides saab salaja e-hääli lisada
Oma Facebooki postituses soovitab EKRE kandidaat Kalle Grünthal valijatel mitte lubada valimisjaoskonnas oma ID-kaarti skaneerida. Ta väidab, et pole teada, kuhu isikuandmed edasi jooksevad ja „kas äkki neid ei kasutata topelt hääletusena“.
Grünthal levitab kahtlust, et kui inimene hääletab paberil, siis ID-kaardi skaneerimisega jookseb üks hääl lisaks e-häälena juurde. „Võib olla on minu kahtlused alusetud,“ jätab Grünthal endale siiski võimaluse valeinfo levitamisest taganeda.
Kuidas on asi tegelikult?
Koitmäe sõnul kasutatakse valimiskomisjonides tavalist triipkoodilugejat, mis on analoogne toidupoodide omaga. Ainus, mille skaneerija ID-kaardilt välja loeb, on isikukood.
ID-kaardi triipkoodi skaneerimine on palju kiirem võimalus isikut tuvastada kui andmete käsitsi andmebaasi sisestamine. Sisuliselt ei ole vahet, kas lasta oma ID-kaardi triipkoodi skaneerida või jaoskonna töötajal andmed käsitsi arvutisse sisestada. Lõpuks jõuavad isikuandmed igal juhul arvutisse.
Isik on vaja tuvastada selleks, et keegi ei saaks anda topelthäält ega kellegi teise eest hääletada. Elektrooniline valijate nimekiri võeti kasutusele alates 2021. aasta kohalikest valimistest.
Tehnoloogiaeksperdi Hans Lõugase sõnul on valijate digitaalne registreerimine palju kiirem, usaldusväärsem ja kontrollitavam meetod kui käsitsi registreerimine. „Kui jaoskondades oleksid andmed paberil ja kaustikutes, oleks neid lihtne näiteks juurde teha ja ära kaotada. Digitaalne järjepidamine on palju läbipaistvam.“
„E-hääletada saab ainult valimised.ee lehelt alla laaditud valijarakendusega ning selleks on vaja lisaks ID-kaardile ka ID-kaardi lugejat ning sinna juurde kuuluvaid PIN-koode. Ainult ID-kaardiga e-hääletada pole võimalik,“ lisas valimisteenistus.
Valeväide nr 4: valimiskomisjonide pastakad on kustutatavad
Oma Facebooki postituses räägib kasutaja Silvi kuuldusest, et valimisjaoskondade kirjutusvahendit ei tohi kasutada, sest „tegemist olla pliiatsiga, mida saab kustutada“. Ta soovitab minna valimistele oma pastakaga.
Kuidas on asi tegelikult?
Valimisteenistus kinnitab, et jaoskondades on täiesti tavalised kirjutusvahendid. Ent valijal on igal juhul lubatud võtta kaasa isiklik kirjutusvahend ja kirjutada soovitud kandidaadi number sellega hääletussedelile.
Valeväide nr 5: valijate arvu kasvatades võltsitakse valimised
Facebookis levivad postitused, kus võrreldakse 2019. ja 2023. aasta valijate arvu. Portaalides Uued Uudised ja uudis.net seisab, et riigikogu valimistel osalemiseks õiguse saanud inimeste arv olevat Eestis nelja aastaga kasvanud 78 268 inimese võrra, sest tõenäoliselt on nii paljud saanud kodakondsuse.
Edmond Penu väidab, et sedasi valijate arvu kasvatades võltsitakse valimised. „Segaseks aetakse asju, sest sogases vees on parem kala püüda,“ arvab ta.
Kuidas on asi tegelikult?
Valimisõiguslike valijate arv pole märkimisväärselt suurenenud. Tänavustest riigikogu valimistest muutus valimisaktiivsuse arvestamise metoodika. Varem arvestati valimisaktiivsust arvutades vaid neid püsivalt välismaal elavaid kodanikke, kes päriselt käisid valimas.
Selle aasta valimistest võetakse arvesse kõiki püsivalt välismaal elavaid Eesti kodanikke. „Neid on ligi 84 000, aga nende valimisaktiivsus on väga madal. 2019. aasta riigikogu valimistel käis neist valimas vaid umbes 8%,“ ütles valimisteenistus.
Seega on valijate arvu kasv seotud mh valimisaktiivsuse arvestamise metoodika muutumisega. Valijate arvu ei ole meelega suurendatud.
Mis puudutab valijate arvu pidevat muutumist valimised.ee lehel – Koitmäe sõnul pole selles midagi imelikku, sest valijate arv muutubki kogu aeg. Selle taga on loomulikud rahvastikuprotsessid: inimesed saavad valimisnädalal 18-aastaseks ja sellega koos valimisõiguse ning nad kantakse valijate nimekirja. Teisalt inimesed ka surevad ja seetõttu eemaldatakse nad valijate nimekirjast.
„Palju on ka valijaid, kes avastavad valimiste ajal, et nad ei saa hääletada, kuna neil pole rahvastikuregistris ühtegi elukohta märgitud. Sellistel valijatel on võimalik veel valimisnädalal end rahvastikuregistris kas või omavalitsuse täpsusega arvele võtta, mille järel kantakse ta valijate nimekirja,“ selgitas Koitmäe.
Valeväide nr 6: 7500 välismaalt tulnud häält on kaduma läinud
Liikumise Koos/Vmeste kandidaadid, kes osalevad valimistel Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ridades, väidavad oma jälgijatele, et valimiskomisjon „kaotas“ valimiste esimesel päeval 7500 välismaalt tulnud häält.
Kandidaat Oleg Ivanov väidab mitmes oma videos, et valimiskomisjon ei sisestanud neid hääli andmebaasi ja kahtlustab häälte varastamist. „Kuidas peaksid inimesed välismaalt saama uuesti oma häält anda,“ küsib Ivanov. Videotel on Facebookis üle 150 jagamise.
Kuidas on tegelikult?
Nädala jooksul enne valimisi tehtud uuendused ei jõudnud e-hääletamise alguseks valimiste infosüsteemist e-hääletamise süsteemi, teatas riigi valimisteenistus.
See puudutas umbes 7500 muudatust rahvastikuregistris – sealhulgas elukohaandmed, nime muutmised ja vanusega seotud valimisõiguse andmed.
Valijaid, kes olid jõudnud vales ringkonnas hääle anda, oli Koitmäe sõnul 63. Seega jutt 7500 hääle kadumisest ei vasta tõele.
Kõik vanas ringkonnas hääletanud saavad uuesti hääletada. Valimisteenistuse andmetel on nüüdseks neist kõik peale kuue inimese oma hääle uuesti e-hääletades muutnud. Kui need kuus inimest oma häält kas uuesti e-hääletades või valimisjaoskonnas hääletades ei muuda, siis nende hääled tõesti tühistatakse.
Valede levitamine seab demokraatia kahtluse alla
Kõik väiksemad ja suuremad valed valimiste kohta kasvatavad skeptilisust valimiste ausa läbiviimise suhtes. Delfi kirjutas täna, kuidas EKRE poliitikud on varemgi erinevate vandenõuteooriatega püüdnud valimistulemusi kahtluse alla seada. Samuti ilmus EPL-i videoanalüüs EKRE retoorika valimiste „varastamise“ kohta.
Tartu Ülikooli meediapädevuste nooremteaduri Maia Klaasseni sõnul lõhestab selline tegevus demokraatiat ja usaldust riigi vastu. „Loomulikult pole see uus nähtus, kuid sellest ei räägi enam vaid uuringud, vaid ka reaalsed kogemused erinevatest riikidest.“
„Valeinfo levitamine pole enam pelgalt strateegiline, vaid ka väga mastaapne. Tuleb aru saada, et Eesti ei ole selle probleemiga üksi ja teeb Euroopa Liidu tasemel teistega koostööd.“
Kuigi ulatuslik valeinfo levitamine ei ole miskit uut, siis eristavad praegusi valimisi eelmistest keerulised kriisiaastad ja muutunud olukord inforuumis. „Ma pole varem sellises ulatuses näinud juttu, et inflatsioonis, kõrgetes energiahindades, koroonakriisis ja teistes üleilmsetes probleemides on süüdi valitsus ja Kaja Kallas isiklikult. Üldistused on läinud absurdeks.“
„Eks kõikidel valimistel on alati kemplemine olnud, kuid kas meil on olnud nõnda turbulentset valitsemisaega lähiajaloos? Vist mitte,“ ütles Klaassen.
