ÜLEVAADE | EKRE fännigruppides manipuleeritakse e-valimiste statistikaga ja levitatakse habemega valeinfot uue pähe

EKRE oodatust madalam valimistulemus on pannud sotsiaalmeedia kihama. Välja käiakse nii uusi kui ka habemega teooriaid valimiste võltsimise kohta.

Valimised on selleks korraks läbi. Hääled on loetud ja tulemused selgunud. Ootuspäraselt üritavad EKRE poliitikud ja nende toetajad valimistulemusi kahtluse alla seada ja külvata segadust, esitades kergesti ümberlükatavaid väiteid valimisstatistika kohta. Uue pähe esitatakse kulunud narratiive, mis pärinevad mitme valimistsükli tagusest ajast.

Soodne pinnas enne valimisi

EKRE uudisteportaal Uued Uudised avaldas nädalaid enne valimisi arvukalt artikleid, milles seati e-valimiste süsteemi ausus kahtluse alla.

Nii levitasid enne valimisi ja valimisnädala jooksul EKRE kanalid üldsõnalisi kahtlusi, et EKRE-lt võidakse need valimised „varastada“. Selleks et oma teooriaid ja väiteid tõestada, võtsid partei arvukad satelliitgrupid ja nende gruppide liikmed kasutusele nii uusi kui ka vanu narratiive ning manipuleerisid statistikaga.

Manipuleerimine statistika ja arvudega

Erakonna esindajad tõstsid eelmise nädala jooksul kära valijate arvu üle. Nad võrdlesid 2019. ja 2023. aasta valijate arvu ja väitsid, et riigikogu valimistel osalemiseks õiguse saanud inimeste arv olevat Eestis nelja aastaga kasvanud 78 268 inimese võrra, mis omakorda väidetavalt tõendab manipuleerimist valijate arvuga.

See ei vasta tõele, sest tänavustest valimistest muutus valimisaktiivsuse arvestamise metoodika: varem arvestati valimisaktiivsust arvutades ainult neid püsivalt välismaal elavaid kodanikke, kes päriselt käisid valimas. Selle aasta valimistest võetakse arvesse kõiki püsivalt välismaal elavaid Eesti kodanikke, mis automaatselt suurendab valijate arvu.

Facebooki grupis „EKRE VÕIMULE“ levitati postitust, milles näidati, et valimispäeva õhtul kell 19.31 olevat välja läinud kella 20 tulemus. Järeldati, et „nad“ teavad juba ette, kui palju inimesi on kella 20-ks ära valinud. Tegelikult näidati kell 19.31 reaalajas hääletanute arvu, ehk arv muutus kuni kella kaheksani vastavalt sellele, kui paljud valijad oma hääle veel poole tunni jooksul andsid.

Facebookis on 2017. aastast tegutsenud lehekülg „Ei e-valimistele“, mis nagu nimigi viitab, tegutseb aktiivselt e-hääletamise vastase info levitamisega. Paraku levitab lehekülg e-valimiste kohta manipuleeritud või valeinfot.

Lehekülg jagas eelmise aasta märtsis manipuleeritud andmetega graafikut, mis peaks näitama 2015. aasta riigikogu valimistel e-hääletanute vanuseliset jaotust. Graafikuga üritatakse jätta mulje, et e-hääletamine on „kahtlaselt“ populaarne vanemaealiste inimeste seas. Viimastel nädalatel on kuvatõmmis graafikust Facebookis taas levima hakanud.

Selliselt andmete esitamine on eksitav ja manipuleeriv. Graafik näitab kõiki vanuselisi jaotusi nelja-aastaste vahedega, kuid 60-aastaste ja vanemate vanuserühmad, mida on kokku seitse, pandi ühte jaotusse kokku. Seega paistab graafikult, et kõige laiemas vanuserühmas, kuhu kuuluvad vähemalt 60-aastased, oli ka kõige rohkem e-valijaid. Ent vabariigi valimiskomisjoni andmed kinnitavad, et nendes vanuserühmades olevad inimesed kasutavad e-hääletamist teistest vähem.

Andmed kinnitavad, et 2015. aasta riigikogu valimistel andsid kõige rohkem e-hääli inimesed vanuses 25–34. Samuti näitavad andmed, et vanemad vanusegrupid (65–74- ja vanemad kui 75-aastased) kasutasid elektroonilist hääletamist teistest vähem.

Narratiivide taaskasutus

Sageli taaskasutatakse ka vanu narratiive, lugusid ja postitusi. Tihti pannakse vana sisu uude sobivasse konteksti, kuid levinud on ka lihtsalt aastaid tagasi levinud blogipostituste taaselustamine. Tihti kasutajad seda ei märka ning jagavad postitusi agaralt edasi.

Näiteks levitati juba eelmistel valimistel põhistamata kuulujutte sellest, et erinevad ametkonnad olevat keelanud oma töötajatel EKRE poolt hääletada. Täpselt sama kordus jälle.

Sarnane taaskasutus toimub ka Reformierakonna liikme Jürgen Ligi sarkastilise Facebooki kommentaariga. „Ligi on rääkinud, et võltsitud,“ seisab Facebooki postituses. Facebooki lehe „Nõuame Kaja Kallase tagasiastumist“ postitusest jääb mulje, justkui Ligi kommentaar oleks ilmunud 13 tundi tagasi. Ent kuvatõmmised sama kommentaariga hakkasid levima juba eelmise aasta detsembris.

Pärast tulemuste selgumist

Kohe pärast valimistulemuse selgumist viskas EKRE esimees Martin Helme õhku süüdistused ja ütles selgelt välja, et EKRE valimistulemusi praegusel kujul ei tunnista. Samal õhtul hakkasid EKRE Facebooki kogukonnad seda sõnumit võimendama ja levitama. Videot Martin Helme kaotuskõnest on praeguseks jagatud pea 260 ja nähtud umbes 26 000 korda.

Valimistejärgsetel päevadel on erakonna juhtide reaktsioon jäänud sarnaseks, kuid ei ole sotsiaalmeediasse postitusi massiliselt paisanud. Intervjuudes ja sotsiaalmeedias on erakonna esindajad kinnitanud üksnes seda, et valimistulemused vaidlustatakse. Teisipäeval edastas EKRE valimisteenistusele teabenõude, millega küsib mahukat infopaketti e-valimiste süsteemi logidest. Valimisteenistus on lubanud sellele vastata.

EKRE-l on Facebookis arvukaid satelliitgruppe, milles poliitikud väärinfot duubeldavad. Näiteks võib tuua EKRE liikme Kalle Grünthali ning tema postituse sellest, kuidas valijate arv lehel valimised.ee on pidevalt muutunud (siin on selgitus, miks see muutus: inimesed said valimisnädalal 18-aastaseks; valijatel oli võimalik valimisnädalal end rahvastikuregistris arvele võtta, mille järel kanti nad nimekirja).

Grünthal tegi Facebookis esimese postituse 4. märtsil kell 11.12 ning jagas seda minutiliste vahedega edasi paljudesse EKRE gruppidesse.

Selliselt jagatakse gruppide vahel pea iga postitust, mida EKRE liikmed on valimiste kohta avaldanud.

Mis saab edasi?

Poliitikavaatlejad on hinnanud, et EKRE-le sai valimistel saatuslikuks konflikt kaitseväe juhtkonnaga ja Ukraina toetamise vastasus. Erakonna juhtkond on valiku ees: kas jätkata konfliktse retoorika ja eskaleerimistaktikaga, mis neile tõenäoliselt äsja valimistel saatuslikuks sai, või vaidlustada e-valimisi rahumeelselt, näiteks strateegilise kohtuhagiga, mille tõenäoline tulemus pikas perspektiivis on kaotuse aktspteerimine.

Praegu levitavad valimisteemalisi vandenõuteooriaid eelkõige erakonna vähem tuntud liikmed. Juhtkond räägib pigem vaid valimiste vaidlustamisest ja konkreetseid väärinfo narratiive ei kasuta.

Valimisteenistuse juht Arne Koitmäe on kinnitanud, et e-häälte lugemine on avalik ja auditeeritav toiming ning seda on võimalik vajadusel veel korrata.