Kui üks partei liige räägib koostööst venemeelse KOOS liikumisega, eitab seda teine ning kolmas nimetab sama liikumist üldse genotsiidi toetajateks.

Näiteid sellistest vastuoludest leidub veel. Valimiste järgsel nädalal kogunesid sümboolselt Eesti riigile matuseid korraldama EKRE liikmed, sealhulgas europarlamendi saadik Jaak Madison. Kuid aktsioonis osalesid ka Putini-meelsete seisukohtadega tuntust kogunud ettevõtja Harry Raudvere (kes on seotud samuti Koos liikumisega) ning vandenõuteoreetilise portaali Vanglaplaneet toimetaja Peeter Proos, kes pärast suuremahulise sõja algust portaalis arvukalt Ukraina ja NATO-vastaseid jutupunkte levitab.

Koroonapandeemia tulipunktis EKRE esindajaks värvatud Elvis Brauer kostis Vanglaplaneedi intervjuus Ukraina sõja kohta: „Tegemist on neutraalsel territooriumil uue majanduskeskkonna loomisega.“

Ukraina-vastaste seisukohtade rohkus partei liikmete hulgas tegi ekspertide hinnangul parteile riigikogu valimistel karuteene ning toidab siiani muljet erakonnast kui Venemaa-meelsest, isegi kui partei liikmed ja kommunikatsioonikanalid rõhutavad ja kinnitavad vastupidist.

Miks satuvad ikka ja jälle vandenõuteoreetiku ja EKRE realiikmete suhu Venemaa strateegiliste narratiivid, kui partei enda väitel venemeelne pole? Uuriv ajakirjanik Martin Laine leiab, et selle fenomeni taga on koroonaviiruse pandeemia ajal alguse saanud mitme-aastane protsess, millega avati aken Venemaa infomüra sissevooluks Eesti sotsiaalmeediagruppidesse ja EKRE parteisse.

Sellest annamegi ülevaate „Valeinfo Paljastatud“ podcastis.