Seedermänniseemned ja piiniapähklid, on neil üldse vahet?

Seedermänni- ja piiniaseemnete kohta kasutatakse sageli nimetust seedriseemned, mis on vale. Teeme selgeks, mis on mis.

Piinia (Pinus pinea) on madala tüve (15–20 m) ja iseloomuliku laiuva võraga Vahemeremaade mänd, mida selle söödavate seemnete tõttu kultiveeriti juba Vanas Roomas. Kahekaupa okastega puud kutsutakse ka Itaalia männiks ja kivimänniks.

Piiniakäbid on 10–13 cm pikkused ja 8–10 cm läbimõõduga ning seemned valmivad neis kolme aasta jooksul. (Eestis kasvavatel mändidel kulub õitsemisest seemnete valmimiseni poolteist aastat). Piiniakäbide pruunid seemned on kõva koorega ja mandlimekiga. Kuid leidub ka õhukesekooreliste seemnetega piiniavorme, mille pähkleid kasutatakse Itaalias, Hispaanias, Kreekas ja Portugalis nii magustoitudes kui ka muudes roogades. Vanas Roomas säilitati piiniapähkleid mees ja need olevat kuulunud ka leegionäride toiduratsiooni.