Lille Kodu kohtuprotsessi tagajärjed: õiguskantsler palub riigikogul mõelda uue karistusnormi loomisele

Laste õigused polnud Lille Kodu juhtumi menetlemises piisavalt kaitstud, leidis õiguskantsler. Selles on süüdi leebed õigusnormid.

Lille Kodu ohvrite esindajatega suhelnud Eesti puuetega inimeste koja (EPIK) tegevjuht Maarja Krais-Leosk pöördus pärast juhtumi detailide väljatulemist õiguskantsleri poole, sest koja hinnangul oli kannatanuid arvesse võttes kohtuotsus ebaõiglaselt tagasihoidlik, nende kannatusi ei võetud piisavalt arvesse ning sellega riivati kodanike õigus- ja õiglustunnet.

Loe ka:

• Vägivallast Lille kodus teatati juba varem. Info andjad said pärast skandaali lahvatamist käskkirjad

• Hoiti rehvi raskuse all kõhuli, peksti plekk-karbiga näkku. Võikad kirjeldused Rakveres väärkoheldud erivajadustega laste kannatustest

Koda selgitas, et ei saa nõustuda prokurör Sirje Merilo selgitusega karistuse leebuse kohta, justkui kannatanute kõnevõimetuse tõttu oleks seda raskem tõendada. „Kui samalaadne väärkohtlemine oleks aset leidnud näiteks lasteaia sõimerühmas, kus laste eneseväljendus ja ümbritseva mõistmine ei pruugi veel olla enda selgeks tegemiseks piisav, ei oleks suure tõenäosusega selline lõpplahendus võimalik olnud,“ selgitas Krais-Leosk.