FAKTIKONTROLL | Kas on tõsi, et Eestis pole vanglast tulnud inimestele mingit riigi tuge?

Kremlimeelse poliitilise liikumise KOOS liikmed toodavad värskeid vandenõuteooriaid. Muuhulgas väidavad nad, et riik viskab inimesed pärast vanglateenistuse läbimist lihtsalt tänavale. See väide ei vasta tõele.

Eelmisel nädalal ilmus Youtube’s video, milles arutleb Faktikontrolli lugejatele juba tuttav kolmik – KOOS nõukogu liige Julia Smoli ning KOOS aktivistid ja end „avaliku elu tegelasteks“ nimetavad Igor Hopp ja Sandra Sirge.

Vestlust juhib Kapo ammune tuttav, endine Sputniku ajakirjanik Allan Hantsom, kes on olnud ka Surematu Polgu üks eestvedaja ning venemeelsete „rahumarsside“ korraldaja.

Video läbiv sõnum on, et Eestil pole end vaja kellegi eest kaitsta ja seega pole ka kaitseväge vaja. „Milleks meile üldse kaitsevägi? [Oleme] väike Eesti. Gigantidega me nii kui nii sõdida ei suuda, milleks meile kaitsevägi? Kelle eest on meil vaja end kaitsta? Venemaal pole meid üldse vaja, mis meilt võtta on,“ arutles Julia Smoli.

Mida väidetakse?

Liikumise KOOS liikmed väidavad muuhulgas, et Eesti riigil polevat mingisugustki toetust vanglast tulnud inimestele. Seega on nende sõnul sellistel inimestel vaid kaks varianti – kas minna tööle toidukulleriks, sest mitte kuhugi mujale neid ei võeta või sõita näiteks Rootsi.

„Aga valitsuse programme, mis aitaks inimesel kohaneda ja õigele teele asuda, neid pole. Eesti ei paku neile mitte midagi. Nad lihtsalt visatakse vanglast välja otse tänavale. Koputad uksele, et tahan ametlikule tööle, ei saa,“ ütles Smoli.

Kuidas on asi tegelikult?

Väide, et Eesti riik ei toeta mitte kuidagi vanglast vabanenuid, ei vasta tõele.

„Enne vanglast vabastamist tutvustame kinnipeetavatele riigi ja omavalitsuste teenuste võimalusi. Kriminaalhooldusametnike järelevalve all olevatele inimestele on tagatud ka nõustamine ja tugi neile määratud kohustuste täitmisel ja probleemide lahendamisel,“ ütles justiitsministeeriumi vanglate osakonna taasühiskonnastamise talituse juht Merike Sirendi.

Vanglateenistus tegeleb inimestega juba nende karistuse kandmise perioodil vanglas või siis kriminaalhooldusel. „Vanglas on õppimise ja töötamise võimalus olemas juba karistuse kandmise ajal. Iga vangla juures on ka avavangla osakonnad, kus karistust kandavad inimesed töötavad igapäevaselt väljaspool vanglat ning valmistuvad vabanemiseks,“ jätkas Sirendi.

2022. aastal vabanes vanglast 1390 inimest, kellest 45 protsenti vabanes peale täielikku karistuse ärakandmist. Ülejäänud jätkasid oma karistuse kandmist kriminaalhooldaja pilgu all. „Kõige keerulisem peale vabanemist iseseisvalt ühiskonnas toime tulla on paraku just neil, kes on oma karistuse vanglas kandnud ära viimse päevani. Neile ei laiene kriminaalhooldaja tugi, kuid on tagatud muud avalikud teenused sarnaselt tavakodanikele. Samas ei pruugi nad erinevatel põhjustel neid teenuseid ise soovida,“ ütles Sirendi.

Enne kinnipeetava vabanemist teeb vanglateenistus koostööd kohalike omavalitsustega ja jagab infot neid inimeste vabanemise kohta. „Samuti jagame kinnipeetavatele teavet riigi ja omavalitsuste sotsiaaltoetuste ja abi kohta. Lisaks pakub riik Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti vahendusel toetusi ning teenuseid, mis on mõeldud ka vanglast vabanenutele või kriminaalhooldusalustele.

Justiitsministeerium pakub vanglast vabanenutele jätkutoe teenust, millega on vabanevatel inimestel võimalik vabatahtlikult liituda. Tugiisikuteenust on alates 2015. aastast kasutanud 1364 ja majutusteenust 374 inimest.

Kaitseväe kampaania „Põhijõud“

KOOS esindajad andsid ka kõige tipuks mõista, et kaitsevägi üritab kampaaniaga „Põhijõud“ saada kaitseväkke inimesi, kellel on väike sissetulek ja raske toime tulla. Igor Hoppi sõnul pandi plakatile just toidukuller, sest „haledaid kopikaid“ teenivaid inimesi on lihtne värvata kaitseväkke ja et „meile ei räägita kogu tõtt“.

„Meid kutsutakse üles millekski muuks, see on ju teatud sõnum, reklaam. Meile öeldakse, et minge kaitseväkke, kuid meile ei öelda, mis on järgmine samm [...]. Järgmisena on rida hauaristide, lippude ja lillekestega. Selleni meid viiaksegi ja pannakse sõjarööbastele,“ arutles Hopp.

Mis puudutab kaitseväe kampaaniat „Põhijõud“ – „Kampaania on suunatud avalikkusele, et selgitada reservväe ülesandeid, selle olulisust ja rolli riigikaitses. Samuti on eesmärk julgustada reservväelasi õppekogunemistel osalema ning et nende lähedased õppekogunemistel osalemise olulisust mõistaksid ja toetaksid,“ selgitas kaitseväe avalike suhete spetsialist kapten Taavi Laasik.

Kuigi videos räägivad KOOS liikmed läbivalt inimeste „kaitseväkke meelitamisest“, siis on kampaania suunatud hoopis reservväelastele ja nende lähedastele.

Oluline on lisada, et kaitseväeteenistuse seaduse järgi ei kutsuta ajateenistusse ega reservteenistusse vanglakaristust kandvaid inimesi.

Otsus: vale. Väide, et riik „viskab inimesed tänavale“ pärast nende vanglast vabanemist, on vale. Vanglateenistus tegeleb inimeste taasühiskonnastamisega karistuse kandmise ajal ja pärast seda. Riik pakub kõigile vabanenutele jätkutoe teenust ja muid programme, näiteks palgatoetust, abi töö otsimisel ja ajutist majutust.