Jazzkaarest on kahtlemata kujunenud „kõigile midagi“ formaadis festival, mille keskmes on moel või teisel džäss ning mille rikkalikust programmist võib igaüks hällilapsest seeniorini endale midagi leida. Terve nädala kestev festival katab seeläbi äärmiselt laia tähendusvälja, kus džäss võib žanrina jääda markeerivaks asjaoluks, et mitte öelda taustamängijaks. Ka džässi puudumine ei pruugi olla välistav tegur. Niisamuti käitub mitu žanrifestivali, mis on aastate ja aastakümnete jooksul kasvanud universaalsemateks, kaasavamateks. Aga mõtteharjutusena on kindlasti mõistlik küsida: kuidas edasi? Jazzkaar koos kõigi oma tegevustega ei pruugigi olla enam pelgalt festival, vaid on omamoodi platvorm, mis kureerib (ja dikteerib?) valdavat osa sellest, mis Eesti džässis toimub.