Raul Kirjanen: kes on see loll, kes tuleks Eestisse investeerima?

Tõepoolest, kes see loll oleks? Eesti valitsused tõrjuvad raha lausa kahe käega.

Tahaks arutada kahel teemal, millest esimene puudutab poliitikute soovi majandust oma maailmavaatest lähtudes juhtida ja teine seda, kellele Eestis võim ikkagi kuulub. Kas rahvale, parlamendile, valitsusele, koalitsioonilepingu üle läbi rääkijatele või on hoopis kellelegi teisele? Kas otsuseid tuleks teha rahuliku enamuse või kriiskava vähemuse huvides? Ja lõpuks – kui poliitikud ja ametnikud teevad vigu, siis kuidas jagatakse vastutust?

Kui plaan on üha enam maksustada ja piirata meie olemasolevat pisukest majandust, siis on selle tulemus investeeringute Eestist lahkumine ja lahjem supp kõikidele. Arvestades, et Eesti on ekspordile suunatud majandus, siis kahanevas majanduses riigieelarve suurendamine 10% või rohkem aastas võib küll teatud maailmavaate esindajatele meeldida, aga paraku on see sügavalt jätkusuutmatu. See on kreekastumine. Maksukoormuse ja laenukoormuse suurendamine ei ole riigirahanduse lahendus, see on majandusvaldkonnas tegemata töö tagajärgede kinni mätsimine ja selle tuleviku põlvkondadele edasi lükkamine.