FAKTIKONTROLL | Andmete vale tõlgendus eksitab koroonaaegse haiglakoormuse kohta

Facebookis levib postitus, mis väidab, et koroonaaegne haiglakoormus ei olnud üldse nii suur kui arvati. Postituses olevad andmed on aga esitatud valikuliselt ja eksitavalt.

„Covidi ajal pasundati, et haiglad on hullult ülekoormatud ja kohe-kohe läheb tervishoiusüsteem katki,“ kirjutab kasutaja Pille, kes postitas statistika selle kohta, kui palju ja milliste haigustega on patsiendid haiglast aastate jooksul lahkunud.

Küll aga ei lisanud postitaja täit statistikat, vaid võttis andmebaasist vaid teatud haigused ning esitles meeste ja naiste jagunemise eraldi.

Postitust nägi vaid nädalaga pea 20 tuhat Facebooki kasutajat ning seda jagas edasi 143 kasutajat.

Mida väidetakse?

„Kogu see jutt haiglate suurest koormusest oli vale,“ kirjutab Pille postituses. Oma väidete aluseks on ta lisanud pildi TAI andmebaasist saadud statistikast, mis kujutab erinevaid haigusi (ka neid, mis ei ole COVID-19-ga seotud). Statistika illustreerib seda, kui palju ja miks lahkus haiglast erinevaid inimesi.

Kuidas on tegelikult?

Statistika pärineb TAI andmestikust nimega „Haiglast lahkunud ravi põhjuse, ravitüübi, soo ja vanuserühma järgi“ ning sellest saab valida 21 erinevat põhjuse vahel. COVID-19 pandeemia mõjutas nendest hingamiselundite haiguste kategooriat.

„On õige, et haiglast lahkunute arv vähenes 2020. aastal ja see püsis ka 2021. aastal samal tasemel,“ selgitas statistikat Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika osakonna vanemanalüütik Merike Rätsep.

Ta selgitas, kuidas sel on ilmselt mitu põhjust: Eestis on suund järjest enam ravi ambulatoorsele teostamisele. Haiglast lahkunute trend on viimased paarkümmend aastat olnud vähenev, haiglas ravitakse ainult raskes seisundis või keerulisi uuringuid/protseduure vajavaid patsiente; COVID-19 tõttu suures osas peatati plaaniline tegevus; Ka liigsuremuse tõttu võis väheneda krooniliste haigustega patsientide haiglaravivajadus.

„Võrrelda võib igasuguseid näitajaid, kui tõlgendus on õige. Ka naisi ja mehi kõrvuti ning üksikuid diagnoosirühmi,“ märkis Rätsep. „Blogis viidatud joonis on üsna raskesti mõistetav. Kui on soov võrrelda kõiki haiglaravilt lahkunuid, siis oleks õigem valimisse võtta kõik haiguserühmad ja mitte piirduda nelja diagnoosirühmaga.“

Seega haiglaravi patsientide arv küll vähenes, aga need, kes olid ravil, olid raskemas seisundis. Rätsepa sõnul näitavad seisundi raskust järgmised statistilised andmed:

patsient viibis varasemaga võrreldes 2020. ja 2021. aastal haiglaravil keskmiselt kauem;

kasvas III astme intensiivravivoodite arv ja kasutamine ning kasvas haiglaravi suremusmäär.

Statistikat mõjutab ka asjaolu, et erinevatel aastatel on erinevad rahvastikunäitajad. „Toodud on absoluutarvud. Statistikaameti lehelt leiame, et keskmiselt on vanuses 75+ inimesi aastal 2021 olnud 6000 võrra vähem kui aastal 2018. Seega on vähem ka neid, kelle seast kõige rohkem haiglapatsiente tuleb,“ selgitas postituses olevaid statistikavigu matemaatilise statistika professor Krista Fischer.

Fischer tõi välja ka olulise teguri, milleks on surmad.“Statistikaameti andmed näitavad sellegipoolest märkimisväärset liigsuremust,“ ütles ta. „See võibki viidata just sellele, et haiglas oldi vähem kergemate hädadega, aga tõsist haigust on aastatel 2020-2021 olnud rohkem.“

Otsus: Eksitav. Postituses on õiged arvud ent need on kontekstiväliselt esitatud ja tehtud eksitavad järeldused – haiglad olid pandeemiast ülekoormatud, sest patsiendid olid raskemalt haiged.