Nursipalu harjutusvälja naaber aina tugevnevast mürast: kui valus peab olema, et midagi muutuks?

Nursipalu harjutusvälja ümbruses elavate inimeste ja nende esindajate saadetud ametlikele kirjadele asjasse puutuvatele riigiasutustele vastatakse: „Täname, et pöördusite… Meil on kahju, aga… tuleb taluda.“ Ent igal talumisel on piirid.

Füüsilise taluvuse piire kaitseväe tekitatud müra puhul seadus ei sätesta. Tekib eetikaküsimus: millist käitumist ja kui tõsiseid tagajärgi me aktsepteerime?

Oleme viimastel aastatel pidanud leppima järjest tõusva müratasemega, müraga õues ja toas, laste nutuga. Möödunud talvel jõudsid meieni uued katsumused: harjutusväljal hakati tegutsema eriti karmil moel, just nagu polekski ümbruses inimesi, vaid toimetataks keset Nevada kõrbe. Tekitatud müra oli nii vali, et oma koduõuelt tuli sõna otseses mõttes põgeneda. Seeriatevahelised pausid olid eri pikkusega ja ennustamatud. Sellistel päevadel ei pääsenud õue ja kahjuks polnud ka majas ühtegi vaikset kohta.