Valeinfo Facebookis
FOTO: | Delfi Meedia
Eesti sotsiaalmeedia kasutajad levitavad Vene kaitseministeeriumi tabelit Ukrainasse saadetud „palgasõdurite“ arvude kohta. Tegemist on agressorriigi valedega, sest Eesti ei ole kedagi Ukrainasse saatnud.
„Eestist saadetud 190 ja neist hukkunud 85,“ kirjutas kasutaja tabeli juurde. Tabelis on nimekiri erinevatest riikidest ja numbrid, mis peaksid näitama mitu „palgasõdurit“ iga riik Ukrainasse on saatnud ja palju neist on hukkunud. „On kellegi huvides rahu sõlmimise asemel tappa maha ka kogu maailma parimad pojad,“ arvab postitaja sellest.
Postitus tehti 15. märtsil ning see on seni kogunud üle 50 jagamise ja enam kui 60 reaktsiooni.
Faktid
Eesti ei ole inimesi Ukrainasse saatnud. Kui Ukrainas võitleb Eesti kodanikke, siis on nad läinud sinna vabatahtlikult.
Sellist asja nagu „palgasõdurid“ Eestis ei eksisteeri. On võimalik asuda tööle kaitseväes ja seeläbi osaleda missioonidel, kuid Ukrainas kaitseväe missiooni ei ole.
Ei ole täpselt teada, mitu Eesti vabatahtlikku on Ukrainasse läinud. Teadaolevalt on Ukraina rindel hukkunud kaks Eesti kodanikku.
Postituses näidatud tabel on pärit Venemaa kaitseministeeriumi Telegrami kanalist, kuhu Vene võimud postitasid selle 14. märtsil. Originaalpostituse sisust nähtub, et tegemist on Venemaa enda andmetega välismaiste „palgasõdurite“ kohta Ukrainas.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andra Nõlvak kinnitas, et tegemist on valeinfoga. “Eestis ei ole üldse palgasõdureid ja Eesti ei ole Ukrainasse kedagi saatnud,” lükkas ta postituses olevad väited ümber.
Eesti kaitseväe heaks on võimalik elukutselisel tööl olla küll, kuid ka see ei selgitaks postituses väidetut. Kaitseväes töötades on võimalik osaleda välismissioonidel, kuid Ukrainas ei ole ühtki välismissiooni ehk Ukrainas ei ole ühtki palgalist Eesti sõdurit.
See aga ei tähenda, et Eesti kodanikke Ukrainas üldse ei oleks. Pärast Venemaa sissetungi liitusid mitmed Eesti kodanikud sõjaga vabatahtlikult - seda nii Ukraina kui ka Venemaa vägede koosseisus. Täpset liitunute arvu ei ole teada. Novembris ilmunud “Pealtnägija” loos suudeti nimeliselt tuvastada Ukraina leeris 15 Eestiga seotud meest, kuid tegelik arv võib olla suurem. Kaitseministeeriumile teadaolevalt on Ukraina rindel hukkunud kaks Eesti kodanikku.
Välismaiseid vabatahtlikke, kes tahavad Ukrainat rindel aidata, koondab endas rahvusvaheline leegion. Ei ole kindlalt teada kui palju inimesi ja mitmest riigist leegioniga tänaseks liitunud on, kuid 2022. aasta kevadel ütlesid Ukraina ametnikud, et jõududega liitus üle 20 000 inimese enam kui 50 riigist.
Venemaa propaganda välisriikide saadetud “palgasõdurite” kohta on pikalt levinud ka teistes riikides. Näiteks Prantsusmaa ametnikud on samuti sääraseid väiteid ümber lükanud. "Prantsusmaal ei ole "palgasõdureid" Ukrainas ega mujal," ütles Prantsusmaa välisministeeriumi esindaja AFP-le, nimetades väidet "järjekordseks kohmakaks Venemaa manipulatsiooniks".
Küll aga on teada, et Vene armee kasutab palgasõdureid. Näiteks niinimetatud Wagneri eraarmee, mis pikalt Ukraina sõjas võitles, kasutas muuhulgas peamiselt Aafrikast ja Aasiast pärit välisriikide palgasõdureid. 15. märtsil toimunud Ukraina meediakeskuse briifingul rääkisid välisriikide (eelkõige Nepali, Kuuba, Sierra Leone’i ja Somaalia) kodanikud, kuidas neile maksti Venemaa koosseisus Ukrainasse sõtta minemiseks.
Otsus: Vale. Eestis ei eksisteeri “palgasõdureid” ning Eesti ei ole ühtegi eestlast Ukrainasse rindele saatnud. Kõik Eesti kodanikud, kes täna Ukraina aladele sõtta on läinud, on teinud seda vabatahtlikult. Sotsiaalmeedias levivad arvud on pärit Vene kaitseministeeriumist ja liigitub agressorriigi propaganda alla.
