Sotsiaalmeedias oleva valeinfo põhjal hakkas Pfizer COVID-19 vastast vaktsiini välja töötama juba 2019. aasta mais ehk kuus kuud enne viiruse avastamist. See ei vasta tõele.
Facebooki postituses on kuvatõmmis prantsusekeelsest artiklist, mis ilmus 11. aprillil väljaandes Strategika. See artikkel omakorda viitab varasemale prantsuse artiklile, mis ilmus mullu juulis väljaandes Le Point Critique.
Eestikeelne postitus tehti 22. aprillil, kuhu postitaja lisas kuvatõmmise juurde ka kokkuvõtva saateteksti: „Ameerika kohtu nõudmisel salastatuse kustutanud Pfizeri ja Moderna kampaaniate sisedokumendid näitavad, et COVID-19 vastase Pfizeri vaktsiini väljatöötamine algas 2019. aasta mais – kuus kuud (!) enne pandeemia algust.“
Postitaja arvates peaks see näitama, et keegi on pandeemia teadlikult loonud. „Ehk siis ajal, mil keegi ei teadnud, et see juhtub. Välja arvatud ilmselt need, kes olid selle pandeemia taga,“ kirjutas ta.
Faktid
Koroonaviiruseid on eksisteerinud pea sada aastat ehk nende tüüpe ja tüvesid on pikalt uuritud.
Covid-19 vastane vaktsiin on mRNA vaktsiin, mida BioNTech arendas samuti pikalt enne pandeemiat.
Peale pandeemia algust said vaktsiini väljatöötajad kasutada varasemaid mRNA uuringuid ning viia see vastavusse uue SARS-CoV-2 viirusega – seetõttu vaktsiin ka kiiresti valmis sai.
COVID-19 põhjustav viirus tuvastati esmakordselt 2019. aasta lõpus ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas sellest 31. detsembril 2019. 23. jaanuaril 2020 teatas WHO-ga seotud epideemiaks valmisoleku uuenduste koalitsioon (CEPI) kolme eraldiseisva uurimisrühma rahastamisest, et töötada välja vaktsiinid uue koroonaviiruse vastu. Ehk see oli hetk, mil hakati konkreetselt COVID-19 vastast vaktsiini välja töötama.
Moderna ja Pfizer olid esimesed, kes kasutasid COVID-19 vaktsiinide loomisel mRNA tehnoloogiat. Tehnoloogia taga olevad uuringud ei olnud aga tol ajal uued, seda uuriti juba aastakümneid enne COVID-i pandeemiat, mistõttu vaktsiin ka kiirelt välja töötati.
“Viidatud postituse ja artiklite põhjal võib eeldada, et ära on kasutatud 2019. aasta kuupäevi, mis on seotud lutsiferaasi kodeeriva mRNA-ga (analüüsisertifikaat) ja mitte SARS-CoV-2 viiruse valke kodeeriva mRNAga,” selgitas postituses olevaid eksimusi Ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna spetsialist Pille Säälik.
Säälik selgitas vaktsiini komponentide varasemaid edasiminekuid, mis aitasid COVID-19 vaktsiini loomisele kaasa. Näiteks lutsiferaas, mis on ensüüm, mis lõikab lutsiferiini, mille lõpptulemusel tekib kiirgav ühend. Seda kiirgust saab mõõta.
BioNTech on seda reportersüsteemi kasutanud näitamaks, et liposoomis organismi viidud mRNA suudab toimida ehk valku toota. “Ehk siis lutsiferaasi mRNA on liposoomi jaoks justkui testkoorem enne, kui selle asemele pannakse mõnda muud valku kodeeriv mRNA,” selgitas Säälik.
“Seega pole mingit põhjust oletada, et BioNTechi katsed, mis on tehtud lutsiferaasi mRNA-ga, on toimunud just koroonaviiruse vaktsiini väljatöötamist silmas pidades. Need katsed näitavad lihtsalt, et liposoom suudab mRNA rakku viia, nii et sellel oleva info põhjal valku toodetakse,” lisas Säälik lõpetuseks.
Otsus: Vale. COVID-19 vastase vaktsiini loomise juures olevad kuupäevad ei tähenda selle konkreetse vaktsiini loomist, vaid selle osade loomist. COVID-19 haigust põhjustav viirus SARS-CoV-2 kuulub koroonaviiruste kategooriasse ning koroonaviiruseid on uuritud aastakümneid.
