Vaadates aga meediapilti, vajavad mõned faktid ja seisukohad klaarimist. Alustame kantsleri justkui peamisest põhjusest lahkumiseks, et riigikaitse pole viimasel ajal raha juurde saanud. Puhtad faktid - kui 2022. aasta kaitse-eelarve oli vastuvõtmisel 771 miljonit, siis Ukraina sõja täiemahulisel puhkemisel tehti koheselt kiired rahasüstid ja koos eelmisel aastal valitsuse tehtud otsusega panustame edaspidi püsivalt vähemalt 3% SKP-st riigikaitsesse, olles praeguseks kaitsekuludega jõudnud 3,4% tasemele, eelarvemahuga 1,34 miljardit. Ehk kasv on pea kahekordne.