PUUST JA PUNASEKS | Just nii käivitas Kreml Kaja Kallase vastu massiivse valeinfokampaania
(569)Kai, Kaia või Kaya? Callas või Kallas? Analüüsisime Venemaa käivitatud hoogsat valeinforünnakut Eesti peaministri vastu ning avastasime, kuidas see täpselt käis.
Möödunud neljapäeval selgus, et Euroopa Ülemkogu nimetas Kaja Kallase Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kandidaadiks. Selle järel asus Kreml sotsiaalmeedias pidama Kallase vastu suuremat sorti valeinfokampaaniat.
Populaarseim valeväide, mis praegu ringleb, on seotud fotoga teismelisest Kaja Kallasest. Kallas on korduvalt rääkinud sellest, kuidas tema vanavanemad ja ema küüditati Nõukogude võimude poolt Siberisse, viidates õudustele, mida eestlased toona pidid läbi elama. Fotot „heal järjel“ Kallasest teismelisena vanemate kõrval istumas kasutatakse ära „tõestamaks“, et elu oli tegelikult tol ajal ilus, Kallas valetab ja mingit represseerimist ei olnud.
Foto pärit Eesti ajast
Ent foto, mis sotsiaalmeedias tuure teeb, on Kaja Kallase sõnul pärit 1994-1995. aastast ja fotol olev mööbel on pärit 1930. aastatest. „See on säilinud minu teise vanaema (mitte küüditatud Siberisse) poolt ning see näitab, et Eesti oli enne okupatsiooni jõukas riik,“ kirjutas ta ingliskeelses X-i postituses. 90ndatele viitab ka fotol tema käe kõrval nähtav lüliti. Nõukogude ajal selliseid lüliteid ei kasutatud.
Foto noorest Kaja Kallasest koos vanematega ilmus laiema publiku ette 2019. aastal, kui Elu24 ja Limon avaldasid uudised „retrolaksust“ ja näitasid vanu fotosid noorest Kallasest. Hiljem on foto süütult ringelnud erinevates sotsiaalmeediagruppides. Nüüd leidis selle üles Venemaa propaganda.
Delfi uurimusest selgus, et Kallase-vastane valeinfokampaania käivitati korraga Venemaa propagandavõrgustiku Sputniku VKontakte lehel vene keeles ja X-i kasutaja „Neznakomaya“ kontol kohe pärast Kaja Kallase kandidatuuri väljakuulutamist, 28. ja 29. juunil.
„Mitte Venemaa ei ole Lääne ja Ida vahel. Vaid Lääs ja Ida on Venemaast vasakul ja paremal!“ seisab „Neznakomaya“ ehk „tundmatu“ konto kirjelduses. Kasutajanime küljes on punase südame ja Venemaa lipu emotikonid. Ta jagab massiliselt venemeelset ja Ukraina-vastast valeinfot. Tema Kallase-postitust hakkasid jagama sarnased kontod, mis ehivad end Vene lippude, südamete ja teemaviidetega nagu näiteks #standwithrussia.
„Repressioonide all kannatava Kallase“ foto levis seejärel kümnetes Venemaa veebiväljaannetes ja Telegrami kanalites, millest populaarseimad postitused ilmusid pea 390 000 jälgijaga OstashkoNews ja umbes 350 000 jälgijaga Zergulio kanalites. Mõlemad on suured Vene propaganda jututorud.
Et narratiiv liiguks jõulisemalt Venemaalt välja Euroopasse, käivitati tuntud Vene propagandavõrgustikes Pravda ja InfoDefense vähemalt kümnes erinevas keeles, sh eesti keeles, ulatuslik valeinfokampaania.
Juba kõige esimestes postitustes ja Venemaa riiklikes propagandakanalites muundus Kaja nimi Kayaks, Kaiks või Kaiaks. Kui eesti keelest tõlkida Google Translate’i või Deepl’i automaattõlkega „Kaja Kallas“ inglise keelde, kirjapilt ei muutu. Kui tõlkida vene keelest „Кая Каллас“ inglise keelde, saame tulemuseks „Kaya Callas“. Just sellised „trükivead“ olid iseloomulikud kogu hilisemale justkui loomupärasele info levikule ja võimendusele.
Foto noorest Kaja Kallasest vallutas X-i
„On teada, et Eestis kultiveeritakse müüti „nõukogude okupatsioonist“, mille kohaselt oli Eesti NSV viibimine Nõukogude Liidu koosseisus aastakümneid kestnud pimedus ja õudus,“ kirjutas X-i kasutaja „ivan_8848“ ja postitas foto noorest Kallasest. See kanal levitab järjepidevalt Kremli-meelset sisu ja valeinfot Ukraina, Euroopa ja NATO kohta.
Foto noorest Kallasest koos valeväitega, et see on jäädvustatud Nõukogude ajal, hakkas aktiivsemalt levima Kremli-meelsetes X-i ingliskeelsetes kanalites 30. juunil. Ülalmainitud postitus on tänaseks saanud ligi 883 100 vaatamist.
Samal ajal ilmusid sarnased postitused arvukates populaarsetes venemeelsetes X-i kanalites. Üheksa kõige levinumat postitust inglise, vene, hispaania ja saksa keeles said kokku ligi 1 814 000 vaatamist.
Postituste all on sadu kommentaare, millest suur osa paistab olevat trollide ja botide toodetud. Kommentaare tootvad kasutajad pole seotud autentse nime või näoga, nende kasutajanimed on sarnase ülesehitusega – lühike sõna või nimi koos suvalise numbrikombinatsiooniga. Paljud profiilipildid on silmnähtavalt toodetud tehiraru abil. Kommentaaride stiil, keel ja sisu on sarnane. Rääkimata sellest, et nende seinal ilmub kümneid postitusi tunnis ööpäev ringi ja suur osa neist jälgib ja võimendab üksteise kontosid.
Klassikaline natsijutt – veel üks vale Kallase pere kohta
Valeinfo noore Kaja Kallase foto kohta on osa Venemaa üldisest propagandanarratiivist, et Nõukogude ajal polnud väidetavalt mingit represseerimist ning „suur sõbralik liit“ hoopis aitas Eestil jalule saada.
Konkreetselt Kaja Kallase ja tema pere kohta on Vene propaganda levitanud valeinfot pikalt ja järjepidevalt. Näiteks mullu mais pühendati Kallasele Vene riigitelevisioonis tunniajane saade, et rääkida sellest, kui suure „russofoobiga“ on tegu vaatamata sellele, et tema enda noorus möödus sõbralikus Nõukogude liidus, mille nomenklatuuris töötas tema isa.
Kui Venemaa kuulutas veebruaris Kaja Kallase tagaotsitavaks, avaldas Venemaa meedia hulgaliselt artikleid, et seletada selle käigu „vajalikkust“. Näiteks artiklis pealkirjaga „Kuidas sai kommunisti lapsest russofoob“ korrutatakse narratiivi, et Kallas olevat muutunud „russofoobiks“ ja sellega reetnud oma juured.
„Kaja Kallas on olnud Venemaa kõrgendatud tähelepanu ja valeinforünnakute all alates täiemahulise sõja puhkemisest Ukrainas ning kantud idanaabri poolt ka tagaotsitavate nimekirja,“ kommenteeris rünnakuid Eesti Päevalehele peaministri nõunik Elisabeth Valdmann. „Selliste tegevuste eesmärk on hirmutada ja sundida Eesti peaministrit loobuma Ukraina toetamise eeskõnelejaks olemisest. Aga see hirmutamine on tulutu.“
Peaministri büroo seisukoht on, et rünnakute intensiivsuse kasvu põhus on tema kandidatuur Euroopa kõrge välisesindaja kohale ning tõenäoliselt rünnakute aktiivsus tulevikus suureneb.
Eesti Päevaleht sai eelmisel aastal enda valdusse dokumendid, mis näitavad, kuidas kurikuulsa Vene oligarhi Jevgeni Prigožini võrgustik Eestis mõjukampaaniad korraldada kavatses. Üks eesmärkidest oli rünnata Kaja Kallast tema isa Siim Kallase ja eksabikaasa, Eleringi omaaegse juhatuse esimehe Taavi Veskimäe kaudu, seostades neid näiteks korruptsiooniga ja viidates, et kahjumlikke projekte vedav Elering „kerjab Euroopa Liidust raha“.
Aastataguses Venemaa telesaates kõlas väide, et Kaja Kallase emapoolne vanaisa tegi koostööd natsidega, mille eest karistuseks küüditati ta perekond Siberisse. See ei vasta tõele. Tegelikult kujutas saates näidatud foto Siim Kallase vanaisa Eduard Alverit, kes oli Vabadussõja ajal Kaitseliidu ülem ja suri 1939. aastal ehk kaks aastat enne Saksa okupatsiooni. Kaja Kallase ema küüditati aga koos perega 1949. aastal Siberisse, kus ta veetis pea kümme aastat.
Kaja Kallast ründab riikliku meedia tasandil ka Hiina. Näiteks süüdistas Hiina riiklik ingliskeelne meediakanal CGTN (China Global Television Network) Kallast kohe pärast tema kandidatuuri selgumist, et ta pole teinud piisavalt diplomaatilisi samme Kremliga suhtlemiseks. Ja refereerib Kremli juttu.
Seni on Hiina kampaania olnud edutu – X-i postitused on saanud vaid paarsada vaatamist.
Veel üks populaarne valeväide on Briti väljaande The Guardian viie aasta tagune artikkel, milles räägitakse kasvavast paremäärmuslusest Eestis. Postitajad väidavad, et Kallast peetakse EL-i üheks tipp-poliitikuks, ent alles viis aastat tagasi tembeldati Kaja Kallase valitsus päremäärmuslikuks.
The Guardiani artikkel pärineb aga 21. maist 2019. aastal. Sel ajal oli Eestis võimul Jüri Ratase teine valitsus (29. aprill 2019 - 14. jaanuar 2021) ja Kaja Kallas polnud selleks ajaks kordagi valitsust juhtinud. Politico viimane ülevaade näitab, et Eestis on paremäärmuslus väiksema levikuga kui varem.
