Järgmisel aastal ootab ees uus hinnatõusuhüpe

Järgmise aasta keskel tõuseb käibemaks 2 protsendipunkti ehk 22 protsendi juurest 24 protsendini. See tähendab umbes 1,6% suurust hinnatõusu. Tõusevad ka alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisid, mis tõstavad hindu veelgi.

Vabalt kasutatava tulu oodatav kasv maksumuudatustest aastal 2025 lükkub edasi ja jääb oodatust väiksemaks. Maksuküüru edasilükkamine tähendab seda, et vabalt kasutatavad sissetulekud järgmisel aastal ei ole kasvamas nagu varem oodatud - seda just neil, kes teenivad veidi alla keskmise palga või sellest üle.

Tulumaksumäära tõus 24 protsendini, 22 protsendi asemel koos maksuküüruga, tähendab, et keskmise palga saajad maksavad veidi vähem tulumaksu. Tulumaksu muutus 20 protsendi juurest 24 protsendini tähendab märksa suuremat maksukiilu töötaja ja tööandja vahel, mis suurendab ettevõtetel tööjõukulusid. Ettevõtete tulumaksu sisseviimine tähendab, et ka ettevõtted panustavad tuludest maksudesse.

Tulumaksu muutus 20 protsendi juurest 24 protsendini tähendab märksa suuremat maksukiilu töötaja ja tööandja vahel

Riigieelarve defitsiidi vähendamine võrreldes planeerituga, vähendavad järgmistel aastatel majanduskasvu võrreldes seni prognoosituga. Eelkõige tuleb negatiivne mõju läbi maksutõusude ning vähem planeeritud kulude alandamistest.

Peamine küsimus on selles, kui tugevad on ettevõtlust toetavad meetmed. Nende nimekiri on pikem kui oli varasemas koalitsioonilepingus ning on potentsiaalselt ka suurema mõjuga.

Suurinvesteeringute riiki toomise toetamine, eelisarendusalade loomine ning administratiivse koormuse vähendamine võivad luua uusi töökohti ja majandust toetada. Kuna need punktid on üldsõnalisemad, siis on ka keerulisem hinnata, kui suur saab olema nende mõju.