ARVUSTUS | „Öökuninganna“ annab terava sutsaka otse puändisõprade teatrisoonde
Nuutrumi tänavusuviselt „Öökuninganna“ esietenduselt koju jõudes sai üles kirjutatud kolm seekordse teatrielamuse märksõna: „puänt“, „Ülle“ ja „mängukoht“.
Meie teatripildis pole võõras see, et samal ajal lavastatakse mitmes teatris Shakespeare’i, Tšehhovi või McDonagh’ ilmakuulsate näidendite põhjal valminud lavastusi. Sügisel peaksid etenduma näiteks Ibseni „Nukumaja“ uuslavastused nii Endlas kui ka Vanemuises. Maailmaklassika, sealhulgas moodne klassika kõnetab lavastajaid-teatritegijaid oma oluliste teemade ja sildadega. Kuid pole sugugi tavaline, et mõne eesti nüüdisaegse näitekirjaniku näidend jõuab neljanda mängukorrani. Kivirähk ja Tätte võivad selle üle uhked olla. Ent on suisa fenomenaalne, et Eesti nüüdisaegse naisnäitekirjaniku teose põhjal tuleb vaatajate ette neljas lavastus ning seda lausa viimase seitsme aasta sees!
