Sotsiaalmeedias ringleb Jaapani fotograafi avaldatud autentne video kaksiktornide varisemisest 11. septembril 2001. Väidetakse, et kuna videos ei ole näha lennukeid, siis see tõendab, et „tornid lasti õhku“. Tegelikult algab salvestus pärast tornide rammimist lennukitega. Video ei tõenda juba kolmandat kümnendit levivaid vandenõuteooriaid „sisetööst“.
„23 aastat hiljem tuli selline klipp välja, mitte ühtegi lennukit ei olnud, vaid need tornid lasti õhku,“ kirjutas Facebooki kasutaja 27. juunil.
„Kaks nädalat enne juhtumit käisid seal hooldustööd, ehk siis on inimesi, kes väidavad, et need puurimised, mis seal toimusid selle kahe nädala vältel, oli TNT [lõhkeaine - toim.] paigaldatud igal korrusel. Kokkuvõte, see seletab kõik, kuidas tegelikult need tornid alla lasti,“ jätkus postitus.
Facebooki andmetel on postitust jagatud 72 korda ja sel on pea 5500 vaatamist.
11. septembril 2001 korraldas Al-Qaeda terrorirühmitus USA vastu ulatusliku terrorirünnaku, milleks kasutati nelja kaaperdatud tsiviillennukit. Kaks lennukit lendasid kaksiktornidesse, kolmas lennuk kukkus Pentagoni ja neljas kukkus Pennsylvanias põllule. Rünnakutes hukkus 2977 inimest.
Jaapani fotograaf Kei Sugimoto selgitas video kirjelduses, et leidis koristamise käigus enda salvestuse kaksiktornide varisemisest. Ta filmis juhtunut New Yorgis 64 St Marks Place’i katuselt telekonverteriga Sony VX2000.
„Siin on lisamärkused, et vastata mõnele küsimusele, mida ma olen pidevalt saanud. Ma ärkasin sel päeval ja sain aru, et kõik on tänaval ja vaatavad lõuna suunas. Kui ma vaatasin, nägin esimest torni põlemas. Kui nägin, kuidas teine lennuk tabas teist torni, sain aru, et see ei ole tavaline vahejuhtum ja jooksin oma kaamera ja statiivi järele,“ selgitas Sugimoto pärast seda, kui videot hakati levitama vandenõuteooriate „tõestuseks“.
Videos on näha kaksiktorne suitsemas nendes kohtades, kuhu olid sisse lennanud terroristide kaaperdatud kommertslennukid. Seega algab video pärast seda, kui mõlemad lennukid olid torne juba ramminud. Videos on näha mõlema torni varisemist aegadel 00:44 ja 5:34.
Hiljem avaldas Sugimoto oma salvestuse ka täismahus.
Põhjapoolne torn (WTC 1) sai kohaliku aja järgi löögi kell 8:46, mille tagajärjel see varises kokku kell 10:28 pärast üks tund ja 42 minutit kestnud põlengut. Kell 9:03 sai tabamuse lõunapoolne torn (WTC 2), ning see varises kokku kell 9:59 pärast 56-minutilist põlemist.
Esimesed 9/11 vandenõuteooriad ilmusid internetis vaid tunnid pärast rünnakuid ning aastate jooksul on nende populaarsus kasvanud. Kuulsaim teooria seisneb selles, et tegelikult polnud tegu terrorirünnaku, vaid USA julgeolekuasutuste „sisetööga“ – väidetavalt lennukeid ei olnud ja hooned hävisid plahvatuste tagajärjel.
Pärast rünnakuid loodud 9/11 komisjoni, USA valitsusasutuste ja ekspertrühmade ulatuslikud aruanded ja uuringud on ümber lükanud igasuguse varjatud vandenõu võimalikkuse. Laialdaselt levinud teooria, et hoonete rammimise tagajärjel pole säärane täielik varisemine võimalik, ei vasta uuringute järgi tõele. Samuti ei vasta tõele väide, et varisemise põhjustas varem paigaldatud lõhkeaine.
USA riikliku standardi- ja tehnoloogiainstituudi (NIST) ametliku aruande kohaselt kahjustasid kaksiktornidesse lennanud lennukid märkimisväärselt mõlema torni tugiposte. Umbes 38 000 liitrit lennukikütust paiskus üle mitme korruse ja põhjustas ulatuslikke tulekahjusid. Kuni 1000-kraadine temperatuur põhjustas põrandate vajumise ja terastalade paindumise. Sedasi varisesid mõlemad hooned kokku.
Tahtlikult korraldatud hoonete varisemisi teostatakse peaaegu alati altpoolt üles, kuid kaksiktornide kokkuvarisemine algas ülemistest korrustest. Hoolimata ulatuslikest läbiotsimistest ei ole leitud ühtegi tõendit lõhkeainete olemasolu kohta ning puuduvad tõendid sammaste või seinte eellõhkumise kohta, mida kontrollitud plahvatuste puhul tavaliselt tehakse.
Otsus: vale. Värskelt avaldatud video kaksiktornide varisemisest ei tõenda, et kaaperdatud lennukid polnud hooneid ramminud. Samuti ei tõenda video, et hoonete varisemise põhjustasid plahvatused eelnevalt paigaldatud lõhkeaine tõttu. Mõlemad hooned varisesid lennukilöökide tagajärjel.
