Facebookis levib postitus, kus toitumisnõustaja Liis Orav kutsub üles mitte pelgama kõrgenenud LDL-kolesterooli taset. Postitus paneb kokku pooltõed ning kontekstist välja rebituid uuringutulemused, mis kallutavad andmeid ja mille tulemusel tehakse vigased järeldused.
Toitumisnõustaja küsib oma postituses, kas LDL-kolesterool on ohtlik vaenlane, nagu „avalikkusele aastakümneid korrutatud on“ või on tegu „truu taastajaga“. Postitaja viitab hiina teadlaste tehtud uuringule, millele toetudes väidab, et „kõrgema LDL ehk rahvakeeli nn halva kolesterooli kõrgema tasemega patsientidel on pikem elulemus“. Tegelikult leitakse ka hiinlaste artiklis, et astmat mitte põdevatel inimestel, keda on valdav osa elanikest, ei ole halva kolesterooli kõrgema tasemega patsientidel pikem elulemus.
Liis Orav läheb oma jutuga edasi, püüdes näidata, et LDL-kolesterool ei ole vaenlane, „mida peab demoniseerima“ ja ütleb, et kõikide tema teiste heade omaduste seas „see neutraliseerib põletikku tekitavaid patogeene ja bakteriaalseid endotoksiine“. Nendele väidetele ja nimetamata uuringutele toetudes väidab toitumisnõustaja, et ka COVID-19 pandeemia näitas, et „madalama LDL-kolesterooliga inimestel oli suurem tõenäsus viiruse tagajärjel surra“.
Toitumisnõustaja lõpetab oma väga populaarseks osutunud postituse viitega blogile, kus ta lubab rääkida veel rohkem dogmadest, mis puudutavad kolesterooli. Blogis on veel jaburamaid ja tervist ohustavamaid väiteid.
Kõrgenenud LDL-kolesterooliga patsientidel on oluliselt madalam elulemus
Südame-veresoonkonnahaigused on Tervise Arengu Instituudi andmetel kõige sagedasem surmapõhjus Eestis. Nende haiguste peamiseks riskiteguriks on muuhulgas kõrge kolesteroolitase. Toitumisnõustaja ebapädevat postitust võttis selgitada PERH-i südametervise kabineti ülemarst ja teadusjuht professor Margus Viigimaa, kes muuhulgas tegeleb oma kolleegidega igapäevaselt kõrgenenud LDL kolesterooliga patsientidega, kellel on olnud südamelihase infarkt.
Viigimaa selgitas, et LDL kolesterool iseenesest ei ole halb ja täidab inimkehas olulisi funktsioone, kuid probleemid tekivad siis kui LDL kolesterooli tase ületab soovitatud piiri. Terve inimese LDL taseme normväärtus on alla 3 mmol/l. Südamearst seletab, et halva kolesterooli tõusu põhjuseks peetakse stressi, keskkonna saastumist ja ebatervislikku toitumist. Maailma Terviseorganisatsiooni uuringu andmetel on Tallinna 20–64 aastastel elanikel keskmine LDL kolesterooli tase meestel 3,7 mmol/l ja naistel 3,5 mmol/l. „Pooltel näiliselt tervetel 50–60 aastastel inimestel esineb kliiniliselt oluline arterite lupjumine ja kõrge südamelihase infarkti risk,“ hoiatab Viigimaa.
Viigimaa viitab maailma juhtivatele teadusajakirjadele, kus on avaldatud hulgaliselt uuringuid, mis näitavad selgelt ja tõenduspõhiselt, et kõrgenenud LDL kolesterool on ohtlik. Viigimaa toob näiteks ühe viimastest artiklitest, mis avaldatud selle aasta juulist ajakirjas Nature Reviews Cardiology. Artiklist nähtub, et LDL kolesterooli kõrgenenud tasemed põhjustavad lubjanaastude teket ja halva kolesterooli langetamine vähendab kardiovaskulaarsete tüsistuste riski. Artiklis vaadatakse ka geneetilist LDL kolesterooli tasemehäiret, ehk perekondliku hüperkolesteroleemiat, kus patsientidel on sünnist saati äärmiselt kõrge LDL kolesterooli tase. Sellistel patsientidel on ligikaudu 20 korda suurem risk südamelihase infarkti haigestumiseks kui normaalse LDL kolesterooliga inimestel. Professor Viigimaa nentis, et ka tema on olnud mitmeid väga kõrge halva kolesterooliga patsiente, kes on südameinfarkti põdenud juba 20–30 aastaselt.
Viigimaa tuletab veel meelde, et meditsiinis käsitletakse inimest kui tervikut ja südame-veresoonkonna haiguste ennetamise on kõige tähtsam üldriski määramine. „Tänapäeval on koguriski määramiseks arvesse võetavaid ja vaadeldavaid riskifaktoreid ja näitajaid mitmeid, LDL kolesterool on ainult üks komponent vererasvade häiretest,“ seletab Viigimaa.
Kõrgema LDL kolesterooliga inimestel on suurem tõenäsus COVID-19 viiruse tagajärjel surra
„Kuigi põletik on inimkeha normaalne vastus infektsioonile või vigastusele, kahjustab krooniline põletik organismi, sealhulgas LDL kolesterooli tõusuga ja HDL kolesterooli langusega. Põletik on arterite lupjumise üks olulisemaid põhjustajaid,“ selgitab kolesterooli ja põletiku seost professor Viigimaa.
Uuringud näitavad, et LDL kolesterool suurendab patsientide vastuvõtlikkust koroonaviirusele ja tõstab COVID-19 põhjustatud surmariski. COVID-19 patsientidel soovitatakse jätkata statiinravi, millel on lisaks kolesterooli alandavale toimele ka põletikuvastane toime. Veel on leitud, et COVID-19 patsientidel on madalm HDL kolesterooli, ehk hea kolesterooli tase ja see on seotud suurema tüsistuste riskiga.
PERH-i südametervise kabineti ülemarst lõpetab oma selgituse öeldes: „Selline pealiskaudne ja eksitav LDL kolesterooli käsitlus on rahvatervist kahjustav ning hoolimatu minu kolleegide suhtes, kes me igapäevaselt tegeleme kõrgenenud LDL kolesterooliga südame lihase infarkti patsientide ja nende tüsistustega.“
Otsus: Vale. Kõrgenenud LDL ehk halva kolesterooli kõrgema tasemega patsientidel on oluliselt madalam elulemus. Kõrgenenud LDL tase suurendab patsientide vastuvõtlikkust koroonaviirusele ja tõstab viiruse põhjustatud surmariski.
