FAKTIKONTROLL | Vaktsiinivastased eksitavad numbritega: ÜK lapsed pole hakanud vaktsiini tõttu kordades rohkem surema

Sotsiaalmeedias kogub tähelepanu statistika, mille järgi oleks justkui peale laste koroonavastast vaktsineerimist hüppeliselt kasvanud vaktsineeritud laste surmade arv.

Mida väidetakse?

Valepostitus viitab, nagu sureks vaktsineeritud lapsed 52 korda suurema tõenäosusega kui vaktsineerimata lapsed. See ei vasta tõele.

“Lapsed surevad pärast COVID-19 vastu vaktsineerimist 52 korda tõenäolisemalt kui lapsed, kes ei ole COVID-19 vaktsiini saanud,” on kirjas eestikeelses Facebookis leviva statistika juures. Postituse juures kasutatud uuringust see aga välja ei tule. Näiteks on uuringu ühe esimese punktina välja toodud, et suremus igas vanuserühmas on igakuiselt tõusnud just vaktsineerimata inimeste seas (1).

Nimelt toetub postitus Ühendkuningriigi statistika büroo uuringule, mille fookus on koroonasurmadel ning vaktsineeritusel. Analüüsiti Inglismaa koroonasurmasid vahemikus 1. jaanuar kuni 31. oktoober 2021. Kokkuvõte leidudest avaldati mullu detsembris. Peale selle, et uuringus ei arvestatud postituses nimetatud vanusegruppi, näitasid sealsed tulemused vastupidist postituses väidetule – vaktsineeritud ei sure suurema tõenäosusega kui vaktsineerimata inimesed. Uuring näitas seda tõsiasja kõikides uuritud vanusegruppides.

Facebookis on sama tulpdiagrammi postitanud ka kasutaja Liis Orav, kes küll on juurde pannud teistsuguse hüperlingi, kuid mis viib otsapidi sama uurimuseni. Uurimuseni, mis alaealiste surmasid ja vaktsineerimist ei uurinudki. Antud postitusel on juba üle 55 jagamise ja kümmekond kommentaari. Vaatamata teisele lingile ja veidi pikemale seletusele on esitatud andmed ikka täielikult valed.

Orav viitab ka oma postituses välismaisele teadlasele dr Mike Yeadonile, kelle valeväiteid on välismeedia juba ümber lükanud. Sealhulgas väide, et "lastel on 50 korda suurem risk surra koroonavaktsiini kõrvaltoimete tõttu kui koroonaviiruse tagajärjel". Tuli välja, et Yeadon võtab oma andmed, mille põhjal järeldusi teha, VAERSi andmebaasist, mille ebausaldusväärsus on samuti juba eelnevalt avalikuks tulnud (2).

Kuidas on asi päriselt?

Kuna postitus keskendub ÜK andmetele, siis vaatamegi esmalt neid. Ajaleht The Guardian kirjutab eelnevalt viidatud uuringu põhjal kokkuvõtte, mis näitab, et 2021. aasta esimese kümne kuu jooksul oli risk surra koroonasse 28 korda suurem vaktsineerimata inimeste seas. 100 000 inimese kohta suri 938,9 vaktsineerimata inimest (3). Kahe doosiga vaktsineeritutel on see sama näitaja 33,6.

Postituses keskendutakse aga 10–14-aastaste vanuserühmale, kus väidetakse, et suremus vaktsineeritute seas olevat 52 korda kõrgem. See ei vasta tõele. Vähe sellest, et antud järeldus on kategooriliselt vale, pole 10–14-aastastest viidatud uuringus üldse juttugi. Kuna uuringut alustati eelmise aasta alguses, siis sellel ajal veel alaealisi ei vaktsineeritud ehk neid viidatud uuringus ka välja ei toodud. Uuring keskendub eagruppidele, mis jäävad 18–89-aastaste vahele.

Kust vaktsiinivastased need numbrid siis võtnud on? Uuringu algandmeid vaadates on näha, et nimetatud vanusegrupp sügaval Exceli andmetes leidub. Seal on välja toodud, et kõikides 10–14-aastastest on Covidiga surnud neli last, kuid kuna uuringu ajal ei olnud arvestatav lapsi vaktsineeritud, siis ei ole võimalik numbritest järeldusi teha. Postitustes tehtud eksitavad protsendid on tulnud aga sellest, et osaliselt või täisvaktsineeritud laste osakaal on palju väiksem kui vaktsineerimata laste (vastavalt 27 tuhat ja kaks miljonit). Nii suure erinevusega osakaalust statistika tegemine on andmetega eksitamine (4).

Küll aga näitavad uuringud, et palju suurema tõenäosusega satuvad haiglasse vaktsineerimata lapsed, sest põevad koroonat niivõrd raskemalt läbi. Ameerika Ühendriikide Meditsiini Assotsiatsiooni uuringu andmetel on olnud laste seas koroonajuhtumeid seitse korda rohkem ja hospitaliseerimisi 11 korda rohkem vaktsineerimata laste seas, kui seda on vaktsineeritud laste seas (5).

Eestis on õnneks laste seas raske nakatumine olnud väike. Jaanuarikuus vajas haiglaravi mõnikümmend kuni 19-aastast last. Nendest kõik olid vaktsineerimata (6).

Vaktsiinivastased on järjepidevalt püüdnud levitada arusaama, nagu oleks laste vaktsineerimine ohtlik. Nii Eestis kui ka välismeedias on mitmeid laste vaktsineerimisega seotud valeväiteid juba korduvalt ka ümber lükatud (7) (8) (9). Vaatamata sellele jätkavad skeptikud alusetute väidete levitamist ja paanika külvamist.

Otsus: Vale. Koroona mõjutab enim vanemaealisi inimesi ning laste surmad sellega seoses on väga harvad. Sotsiaalmeedias leviva postituse numbrid ja järeldused ei vasta tõele.