INFOLAENG | 50 gümnaasiumi sulgemisega oleme lootusetult hiljaks jäänud

„Meil on vaja poliitikut, kes oleks valmis kohe sulgema 50 gümnaasiumit,“ tuletas ettevõtja Taavi Kotka sel nädalal meelde paljudele ebameeldivat teemat – toppavat gümnaasiumireformi.

Koolivõrgu korrastamine on kuum kartul, mida haridus- ja teadusministeerium ning kohalikud omavalitsused juba kümmekond aastat omavahel põrgatavad. Riikliku koolivõrguprogrammiga seati eesmärgiks, et 2022. a peaks Eestisse jääma umbes sada gümnaasiumiastmega üldhariduskooli. Taavi Kotka eksis, et vajame poliitikut, kes sulgeks 50 gümnaasiumit kohe. Sellist poliitikut oli vaja „eile“, sest veel eelmisel õppeaastal tegutses gümnaasiume endiselt 156.

Andmetest selgub, et riik on olnud eeskujulik riigigümnaasiumite arendaja, kuid gümnaasiumiastmega munitsipaalkoolide arv väheneb oodatust palju aeglasemalt. Tänaseks on haridusministeerium oma algsest kavatsusest taganenud ja tunnistanud, et saja gümnaasiumi eesmärgini lähiajal ei jõuta. Viimases ministeeriumi tegevusaruandes märgitud uus sihttase on märksa tagasihoidlikum: 150 gümnaasiumiastmega kooli 2024. aastaks.