Tuhandeid jagamisi saanud postituses kutsutakse üles maksma sularahas, sest see pidavat säilitama raha väärtuse, samas kui kaardimaksed on maksjale kulukamad. Postitajad ja jagajad ei saa aru raha käitlemise lihtsamatest põhimõtetest.
„Ole ka teadlik ja mine maksa jälle rohkem sulas,“ kutsub postitaja üles kõiki vahetama kaardimaksed sularaha maksete vastu. Postitaja põhjendab sularaha eeliseid looga, kuidas 50-eurone liigub käest kätte ja lõpmatul hulgal makseid hiljem on paberkupüüri väärtus sama, mis algselt. Ta võrdleb seda kaardimaksetega, kus tema hinnangul on pank sama rahaga 36 kaardimaksetehigut tehes võtnud teenustasudena 45 eurot ära, millele lisandub veel kaardi kuutasu, mis postitaja arvates on keskmisel 2,25 eurot.
Facebooki andmetel on mitmed sama sisuga eestikeelsed postitused jõudnud umbes 70 tuhande inimeseni ning neid on jagatud üle viie tuhande korra.
Postitus on jõudnud ringiga taas Eestisse
Selle postituse algse versiooni lasi käiku Itaalia paremäärmuslik poliitik Francesco Filini 2019. aastal. Tema videopostitus sai kiiresti väga populaarseks, sest seda jagas teiste seas Itaalia praegune peaminister Giorgia Meloni. 2022. aastal hakkas postituse praegune tekst levima kümnetes erinevates keeltes. Näiteks Lätis levitas seda hoogsalt seal tuntud valeinfo levitaja, millele pöörasid tähelepanu ka faktikontrollijad Lätis. 2023. aasta sügisel sai valekampaania esimest korda populaarseks ka eesti keeles. Tol korral jagas populaarseimat postitust üle kahe tuhande inimese. Nüüd on see jõudnud uuele ringile järgmise varemgi valeinfo levitamisega Faktikontrolli toimetusele silmajäänud postitaja poolt.
Kas arvutused on õiged?
Postituses tehtud arvutustel pole alust, lisaks pole need ka matemaatiliselt õiged. Oletame, et iga tehingu pealt võtab pank tõesti teenusepakkujalt teenustasuna 2,5%. Postituses väidetakse, et sama 50€ kohta võetakse iga tehtud tehingu pealt teenustasu 1,25 eurot. Kõige lihtsamat matemaatikat kasutades on mõistetav, et teenustasu summa langeks koos rahasumma vähenemisega. Kui algse 50€ pealt oleks 2,5% teenustasu tõepoolest 1,25 eurot, siis iga järgmise tehingu pealt oleks see äravõetav osa väiksem. Summa, mille pealt 2,5% maha võetakse, on väiksem.
Seega arvutused nagu 36 tehingut hiljem sellistel (ekslikel!) eeldustel algsest 50 eurost alles vaid 5, ei päde ka matemaatiliselt.
Veelgi tähtsam on see, et postitajale jääb segaseks käibe ja kasumi vahe. Kaupmees, kes ajab äri seaduste ja majandusloogika piires, ei võta kassast raha, et seda oma tarbeks kulutada. See oleks lihtsalt halb majandamine.
Kassasse laekunud rahast täidab kaupmees esmalt oma kohustused: maksab arved, palgad ja maksud. Sealhulgas võib kaupmees maksta endale palka. Palga eest, kust on makstud maksud, läheb kaupmees juuksurisse. Kui kaupmees otsustab juuksuris maksta sularahas, peab ta sularaha välja võtma ning siis juba ise maksma sularaha väljavõtmise tasu.
Odavam kaardiga või sulas?
See pole aga antud postituse peamine viga. Sularahaga arveldamine on ettevõttele, ühiskonnale ja seeläbi ka kliendile kallim.
Esiteks kaardimakse kulu ei kanna otseselt klient. Teenus- või komisjonitasud maksab restoranipidaja, juuksur või mõni muu kaupmees, kes kasutab pangateenuseid.
Swedbanki ettevõtete panganduse juht Eero Treumann ütles, et komisjonitasud on igal kaupmehel vastavalt kokkuleppele pangaga ja need on konfidentsiaalsed. Swedbanki kodulehel on siiski ligikaudsed määrad välja toodud ning need on üldiselt väiksemad kui 2,5% ühelt tehingult.
SEB Käibekapitali- ja arvelduslahenduste divisjoni direktor Christo Ojamaa selgitas, et kaupmehe kulud seoses makseterminalidega jagunevad töötlemistasuks ja kuludeks terminalile või rakendusele. „SEB-s on tehingutöötlemise tasud vahemikus 1%-1,5% või isegi väiksemad ja see sõltub sellest, kui suur on kaupmehe käive ning milliste kaartidega tema juures enamasti makstakse – kas Euroopa või väljaspool EL kaartidega,“ ütles Ojamaa.
„Tekstis mainitud kaardimaksete kulumäär on selgelt utoopiline ega ole kuidagi kooskõlas tänapäevaste kaardimaksete turupraktikatega. Keskmine restorani kaardimaksete kulumäär jääb alla 1%,“ kommenteeris postitust LHV kommunikatsioonispetsialist Marthi Lepik.
Nii Treumann kui Ojamaa tõid välja, et postituses ei ole tähelepanu pööratud sularahaga kaasnevatele riskidele ja kuludele. Treumann selgitas, et sularaha puhul on kulud märkimisväärselt suuremad. „Makstes teenuse või kauba eest sularahas, siis tehingu hetkel tõesti teenustasu pangale puudub,“ nentis Treumann. „Kuid vaatleme tervet protsessi, et see tehing saaks toimuda: pank tellib sularahaautomaadi täitmise inkassatsioonifirmalt. Klient sõidab automaadi juurde, võtab raha välja ja viib selle kaupmehele. Kaupmees peab investeerima sularaha käitlemisse (sularaha turvaline hoidmine, lugemine, inkassatsioon, transport jne) ja viib selle tagasi panka või tellib selle teenuse sularahakäitlemist pakkuvalt ettevõttelt, sellega kaasnevad teenustasud. Pank saadab sularaha edasi sularahakeskusesse. Kogu kirjeldatud protsess on pidev ja tekitab oluliselt rohkem kulu, mille lõpuks katab teenuste tarbija,“ selgitas sularaharingluse toimimist Swedbanki ettevõtete panganduse juht. Muuhulgas tekitab sularaha kasutamine ka suurema keskkonnakahju, rõhutas Treumann.
Ka erakliendi kulud deebetkaarti kasutades on väiksemad, kui postituses pakutud. „SEB-s on eraklientidel arvestatud deebetkaartide kuine hooldustasu pakettide kuutasu sisse. Paketid hõlmavad mitmeid pangatooteid, näiteks arvelduskonto kuutasu, kaardi kuist hooldustasu, piiramatu arvu tasuta pangasiseseid ja Euroopa makseid elektroonilistes kanalites, traumakindlustust jms. Pakettide hinnad algavad 1,95€. Lastele ja noortele kuni 25. eluaastani (k.a) on Noorte pakett tasuta ning üle 65. aastastele klientidele maksab pakett Igapäevane 0,32€ kuus. Enamik SEB erakliente on sõlminud oma vajadustele vastava paketilepingu,“ komenteeris erakliendi kuutasusid Christo Ojamaa. Ka Swedbanki kodulehel olev hinnakiri annab aimu, et 2,5 eurone kuutasu deebetkaardi eest on liialdus.
OTSUS: VALE. Sularahas arveldamine on kulukam ja riskantsem.
