Möödunud nädalal Lätis difteeriasse surnud poisi juhtumi kohta levitatakse sotsiaalmeedias hulganisti valeväiteid, millega õhutatakse vaktsiinidest hoiduma. Difteeria on ohtlik haigus ning selle vastu kaitsepookimine kaitseb haiguse leviku ja eluohtlike tüsistuste eest.
„Reaalsus on aga see, et viirusi, nakkushaigusi ega ka mitte difteeria nakkust pole tegelikult olemas (vähemalt mitte sellisel kujul, nagu räägitakse). Nagu olen rääkinud üle nelja aasta, siis senikaua kuni massid ei ärka üles reaalsusele, et viirusi ja nakkushaigusi pole olemas, senikaua saab süsteem peale suruda täielikku tervisediktatuuri ja kõike, mis sellega kaasneb (vaktsiinid, karantiinid, maskid, reeglid, piirangud jne),“ tsiteerib portaal Telegram sotsiaalmeedias oma juhti Hando Tõnumaad.
Telegrami artiklis avaldati väidetavalt Läti juristi Agita Galiņa koostatud kiri, mis olevat saadetud arstidele, inimõiguslastele ja ajakirjanikele. Päevalehe faktikontrolli toimetus avalikku kirja tuvastada ei suutnud, samuti ei teadnud kirjast Re:Baltica ajakirjanikud.
Nimetatud kirjas seatakse kahtluse alla, kas surnud poisil ikka oli difteeria.
„Surma põhjuse arstitõendil oli vahetuks surmapõhjuseks „Äge müokardiit“ ja kaasuva haigusena difteeria. Juhin tähelepanu, et ainult esimesed testid näitasid poisil Corynebacterium diphtheriae’t (difteeriabakterit), kõik (!) muud tehtud testid haigusetekitaja esinemist organismis ei näidanud, sealhulgas lahkamisel siseorganitelt võetud proovid, mis vastavalt õigusaktide kohaselt on kohustuslik nakkushaiguse kahtluse korral,“ seisab kirjas.
Sääraste Facebooki postituste all kutsutakse üles „mitte alluma meditsiinidiktatuurile“ ning jätma oma lapsed vaktsineerimata. Vastava sisuga postitusi oli 24 tunni jooksul Facebookis jagatud tuhatkond korda.
Lätis surnud poisil oli difteeria
Läti jurist Agita Galiņa on varemgi valeväiteid esitanud.
Poisi ema ega isa ei ole eitanud, et lapsel oli difteeria. Lapse isa ütles eile intervjuus Läti ringhäälingule, et nad plaanivad tulevikus vähemalt osaliselt lapsi vaktsineerida lasta.
Läti väljaande Re:Baltica ajakirjanik Evita Puriņa selgitas artiklis väited, mida Lätis juhtumi kohta levitatakse. Puriņa artiklist nähtub, et Läti lastekliinik, kus kõnealust poissi raviti, on vähemalt kaks korda kinnitanud, et ühe perekonna lapsed põevad difteeriat ning et 16. septembril üks lastest difteeria tagajärjel suri.
Artikli algne versioon sisaldas ebatäpset teavet: Väide, nagu pere teised lapsed oleksid koju viidud, on vale. Pere kaks tütart on endiselt haiglaravil ning ka neil on haigusest tulenevad tüsistused.
On tõsi, et 20. septembril viis laste ema vastupidiselt arstide juhistele kaks difteeriasse haigestunud last kliinikust ära. Läti Delfi kirjutab, et Läti politseid teavitati juhtunust kohe ning mõlemad vanemad arreteeriti ja nende suhtes algatati kriminaalmenetlus. 21. septembril õnnestus politseil välja selgitada laste asukoht ning kuna lapsed olid samuti haigestunud difteeriasse ning neil olid tekkinud tüsistused, vajasid nad kohustuslikku haiglaravi ja lapsed viidi tagasi haiglasse.
Läti lastekliinik kirjutas 17. septembril oma kodulehel, et kõik sellel sajandil Lätis difteeriasse surnud lapsed on olnud vaktsineerimata.
Faktikontrolli toimetus ei näe põhjust eeldada, et laps ei põdenud difteeriat ja et see haigus või selle tüsistused ei olnud surma põhjus. Sotsiaalmeedias on avaldatud intervjuu surnud poisi emaga, kes samuti ei kahtle, et lapsel oli difteeria.
Mis puudutab väidet, et poiss suri müokardiiti, siis müokardiit on difteeria kõige sagedasem tüsistus. Müokardiidi puhul on suremus kuni 75%.
Mis on difteeria?
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Irina Filippova kommenteerib, et difteeria on ohtlik bakteriaalne nakkushaigus, mis kulgeb raskemalt eelkõige väikelastel. Haigus levib otsekontakti kaudu inimeselt inimesele ja selle suremuse määr on alla viieaastastel ja üle 40-aastastel inimestel kuni 20%.
Vaktsineerimine difteeria vastu on ainus viis haiguse ennetamiseks. Vaktsineerimise efektiivsus sümptomaatilise haigestumise suhtes on 90% ja raske haigestumise suhtes 95%.
WHO soovitus karjaimmuunsuse tagamiseks on, et vaktsineeritus ühiskonnast oleks 95%. Karjaimmuunsus tähendab seda, et kui piisavalt suur osa elanikkonnast on vaktsineeritud, levib haigus väga raskelt või üldse mitte. Seda seetõttu, et haiguse levik vajab piisavalt vastuvõtlikke inimesi. Kui 95% inimestest on immuunsed, jääb haigusel vähe võimalusi peremeesorganismide leidmiseks, mis kaitseb ka neid, kes ei saa näiteks tervislikel põhjustel vaktsiini teha.
„Kuigi Eestis registreeriti viimane difteeriasse haigestumine 2001. aastal, eksisteerib täna reaalne oht difteeria riiki sisse toomiseks ja levikuks, sest reisitakse palju ja vaktsiiniga hõlmatuse tase on madal,“ ütleb Filippova. Terviseameti andmetel on Eestis difteeriavastase vaktsiiniga kaitstud vaid 72,3% üheaastasi lapsi ja 83,3% kaheaastasi. Hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega on kolmeaastastel 72,8% ja hõlmatus teise korduvvaktsineerimisega on seitsmeaastastel 63,4%. Täiskasvanutest on oma immuunkaitset õigel ajal uuendanud vaid umbes 25%.
Terviseamet paneb kõigile südamele, et difteeria on ohtlik haigus, mille kulgu ja levikut on võimalik õigeaegse vaktsineerimise või revaktsineerimisega mõjutada.
OTSUS: VALE. Difteeria on ohtlik haigus ja selle vastu vaktsineerimine on väga efektiivne.
