Mängufilm „Emalõvi“ pääses maineka Varssavi filmifestivali võistlusprogrammi

Eile avalikustati Varssavi rahvusvahelise filmifestivali võistlusprogramm, kuhu kuulub ka möödunud nädalal Eestis esilinastunud „Emalõvi“. Varssavi festival toimub juba 40. korda ja on üks Euroopa olulisemaid filmifestivale, kuuludes A-kategooria festivalide hulka.

Varssavist on varasemalt tuule tiibadesse saanud nii Liina Triškina-Vanhatalo „Võta või jäta“ kui ka Eesti-Gruusia koostöös valminud režissöör Zaza Urushadze „Mandariinid“. Loe „Emalõvi“ arvustust siit.

Produtsent Ivo Felt peab filmi jõudmist festivalile märkimisväärseks saavutuseks ja lisab: „Allfilmi filmidest on nii mõnedki alustanud rahvusvahelist teekonda nimelt Varssavist. Viimati esilinastus seal Ove Mustingu „Kalev“, varasemast ajast on meil ette näidata mängufilmi „Mandariinid“ edulugu, mis algas nimelt Varssavis, võites seal mitmeid auhindu.“

Liina Trishkina-Vanhatalo lisab, et tal on väga hea kogemus Poola publikuga. „Sealsetel inimestel on suurepärane filmilugemise oskus ning nad on väga empaatilised ja tähelepanelikud sisu osas. Ootan huviga uut kohtumist.“

„Emalõvi“ räägib loo emast, kes püüab iga hinna eest oma teismelist tütart allakäiguteelt päästa ületades kõik piirid – seadused, tavad, terve mõistuse.

Helena (Katariina Unt) on jõuline ja tõhus naine, kogenud kiirabiarst, kellele elu praktiliste pisiasjadega toimetulek raskusi ei valmista. Oma töö tõttu on Helena hästi kursis ka sellega, mis toimub suletud uste taga ja ööpimeduse varjus. Aga see, et ta on emana oma tütre Stefi (Teele Piibemann) juba ammu emotsionaalselt hüljanud, jääb märkamatuks.

Sel sügisel teeb nutikas aga üksildane 15-aastane Stefi teoks iga ema õudusunenäo. Tüdruk ajab juuksed maha, ei käi enam koolis, ei tule ööseks koju ning tagatipuks satub uue sõbranna Marianni õhutusel vägivaldsesse noortejõuku, kust ei puudu ei narkootikumid, julm manipulatsioon ega küberkius. Helena veedab päevad hirmu tundes ja ööd Stefit oodates ja otsides. Üheksa-aastane Sander leinab taga oma kõige kallimat mängukaaslast, oma „vanamoodi“ õde ja kannatab vanemate tähelepanupuuduse all. Abikaasa Kaarel jääb kahe tule vahele – ta püüab naiivse jonnakusega kinni hoida usalduse riismetest, samas peab ta alla neelama järjest kibedamat pettumust.

Kui Stefi satub karmi üledoosiga haiglasse, valmib Helenal meeleheitlik, isegi hullumeelne plaan. Ta kavatseb tütre kõigi eest salaja röövida ja vangistada perekonna vanasse suvilasse. Käia Stefit iga päev vaatamas, teha talle sooja toitu ja loota, et šokivangistus toimib.

Aga kõik ei lähe sugugi plaanipäraselt. Sündmuste ootamatu käik vangistab Helena kuhugi reaalsuse ja lootuste vahealasse ning sunnib naist peeglisse vaatama ja oma emaarmastust lõplikult ümber mõtestama.

Filmi stsenarist ja režissöör on Liina Triškina-Vanhatalo, operaator Erik Põllumaa, kunstnik Laura Dišlere, kostüümikunstnik Liis Plato, grimmikunstnik Zane Žilinska, monteerija Moonika Raidam, helirežissöör Seppo Vanhatalo, helilooja Nils Kacirek. Film on loodud Eesti, Saksamaa ja Läti koostöös, produtsent on Ivo Felt, kaasprodutsendid Sebastian Weyland, Guntis Tekteris ja Toomas Ili.

Peaosades Katariina Unt ja Teele Piibemann, teistes osades Ivo Uukkivi, Elina Masing, Joonas Mikk, Margo Teder, Karl Pärtel jt.