EKRE portaal Uued Uudised avaldas taas eksitavaid ja vaenulikke väiteid Ukraina sõjapõgenike kohta. Portaali väitel on Ukraina põgenike vastuvõtmine loonud ulatusliku kuritegevuse võrgustiku ning et Eestis pole kunagi kontrollitud ega kirja pandud üle lõunapiiri tulnud sõjapõgenikke. Need väited ei vasta tõele.
„Ukrainlaste vaba sissepääs Eestisse on loonud ulatusliku riikidevahelise kuritegevuse võrgustiku,“ kirjutas portaal Uued Uudised 11. novembril. Sõja eest põgenenud inimesi nimetas anonüümne autor „nn (niinimetatud – toim.) põgenikeks“.
„Eesti laskis sisse piiramatul hulgal Ukraina nn põgenikke, kusjuures üle lõunapiiri saabujaid pole kunagi kontrollitud ja isegi mitte kirja pandud ning tagajärjeks on see, mida paljud teised Euroopa riigid on juba ammu kogenud – tõeliste abivajajatega koos ja võib-olla isegi enne neid on kohal kuritegelikud struktuurid. See on massimigratsiooni korral tavaline,“ kirjutas autor.
Seejärel toob autor välja kaks Postimehe uudist, mis pidavat neid väiteid kinnitama. Esimene uudis räägib sellest, et Ukraina petukõnekeskused värbavad aktiivselt eestlasi. Teine uudis räägib Ukrainas paljastatud skeemitajatest, kes võisid müüa ka Eestist annetatud sõidukeid.
Eelmisel aastal väitis portaal Uued Uudised, et Eestis on kuritegevus kasvanud Ukraina sõjapõgenike arvelt. See ei vastanud tõele.
Uute Uudiste artiklit on Facebooki andmetel jagatud vähemalt 32 korda.
Petuskeemid on Eestis väga levinud ja Uute Uudiste portaali viidatud uudised Ukrainast korraldatud pettustest vastavad tõele. Ent ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et Ukraina sõjapõgenike lubamine Eestisse on loonud „ulatusliku riikidevahelise kuritegevuse võrgustiku“.
Lõuna prefektuuri küber- ja majanduskuritegude grupijuhi Jaanus Juhansoni sõnul ei ole Ukraina sõjapõgenikud siinset õiguskorda ega kuritegude dünaamikat tuntavalt mõjutanud.
„Pettused levisid Eestis ka enne Venemaa täiemahulist sõda ja sõjapõgenike saabumist. Eestis levivad petuskeemid on osa rahvusvaheliselt organiseeritud kuritegevuse võrgustikust. Tegemist on mitmetest lülidest koosneva kuritegevusega, mida juhitakse erinevatest riikidest üle Euroopa, aga vahel ka kaugemalt,“ selgitas Juhanson.
Juhansoni sõnul vastab tõele, et kuritegude organisaatorid otsivad üha aktiivsemalt ka kohalike elanike seast endale kaasosalisi. „Politsei on üle Eesti pidanud kinni erinevaid pettureid, kes on ühel või teisel viisil mingi kelmusskeemiga seotud. Näiteks viimastel kuudel on tabatud mitmeid kelmuses kahtlustatavaid Eesti noormehi. Antud juhtumite puhul on välisriigi kurjategijad teinud petukõnesid ning kogunud kokku kannatanutelt väljapetetud sularaha.“
Seega ei saa väita, et sõjapõgenikud oleksid süüdi ulatusliku kuritegevuse võrgustiku loomises.
Lugu on aga keerulisem Ukraina kodanike poolt Eestis toime pandud süütegudega. Nende absoluutnumber on tõepoolest mõnevõrra kasvanud. Selle põhjuseks on Ukraina kodanike arvu kiire kasv. Kui vaadata aga süütegude arvu inimese kohta ehk seda kui palju panevad Ukraina kodanikud süütegusid keskmiselt toime, siis on see hoopis langenud.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja Martin Raidi sõnul on süüteopilt kogu Eesti ja Ukraina kodanike võrdluses olnud aastate jooksul sarnane.
PPA andmetel panid enne sõja algust, aastatel 2019–2021 Ukraina kodanikud Eestis toime alla 200 kuriteo aastas. Pärast sõja algust on kuritegude hulk veidi kasvanud. 2022. aastal panid Ukraina kodanikud toime 354 kuritegu, 2023. aastal 569. Käesoleva aasta esimese kaheksa kuuga on Ukraina kodanikud toime pannud 376 kuritegu.
Ka Ukraina kodanike toime pandud väärtegude arv on pärast sõja algust kasvanud – kui aastatel 2019–2021 pandi toime keskmiselt 1636 väärtegu, siis aastatel 2022–2023 juba 2 524 väärtegu.
Ent süütegude arvu kasv on ootuspärane, sest Ukraina kodanike arv Eestis on 2022. aastal Venemaa algatatud Ukraina sõja tõttu oluliselt suurenenud.
Seega kuna Eestis viibib pärast sõja algust märkimisväärselt rohkem Ukraina kodanikke, siis on loogiline, et ka süütegude arv on kasvanud. Ent tervikpildi saamiseks tuleb vaadata, kui palju süütegusid panevad Ukraina kodanikud toime 1000 Ukraina päritolu elaniku kohta.
„Kuigi süütegude absoluutarv on aastate jooksul kasvanud, siis Ukraina kodanike arvu märkimisväärse suurenemise tõttu on süütegude suhtarv tuhande Ukrainast tulnud elaniku kohta siiski vähenenud. See näitab, et süütegevuse intensiivsus elanike arvu suhtes on vähenenud,“ selgitas PPA pressiesindaja Martin Raid.
Seega Ukraina põgenikud ei ole kuritegelikumad teistest elanikest, vaid keskmiselt hoopis vähem süütegudele kalduvad.
Eesti ja Läti vahel töötas sõja alguses ajutine piirikontroll
Uute Uudiste artikli autor väidab ka, et „Eesti laskis sisse piiramatul hulgal Ukraina nn põgenikke, kusjuures üle lõunapiiri saabujaid pole kunagi kontrollitud ja isegi mitte kirja pandud“.
Ka see väide ei vasta tõele.
PPA identiteedi ja staatuste büroo komissari Marina Põldma sõnul saabus Eestisse kõige rohkem sõjapõgenikke 2022. aasta kevadel ehk vahetult pärast täiemahulise sõja algust.
„Sel hetkel saabus Eestisse tipp-ajal ligi 2000 sõjapõgenikku päevas. 2022. aasta märtsist kuni maini oli Eesti ja Läti vahel ajutine piirikontroll. Pärast ajutise piirikontrolli lõpetamist 2022. aasta mai lõpust kogub PPA statistikat üksnes läbi Venemaa saabunud Ukraina kodanike kohta. Euroopa Liidu sisepiiri ületuste kohta me andmeid ei kogu,“ selgitas Põldma.
Põldma sõnul annab kõige parema ettekujutuse Eestis viibivate Ukraina põgenike arvust ajutise ja rahvusvahelise kaitse taotluste arv. Alates 2022. aasta suvest on ukrainlaste saabumine vähenenud, kuid esmaseid ajutise kaitse taotlusi laekub PPA-le endiselt igal nädalal. Viimaste kuude lõikes on Eestisse saabuvate ja siin ajutist- või rahvusvahelist kaitset taotlejate arv üsna stabiilne – nädalas kokku 150-200.
PPA andmetel on 1. novembri seisuga Eestis 52 388 kehtiva tähtajalise elamisloaga Ukraina kodanikku. Pikaajalise elaniku elamisloaga on Eestis 4583 Ukraina kodanikku.
Otsus: eksitav. Pettused levisid Eestis ka enne Venemaa täiemahulist sõda Ukrainas ja sõjapõgenike Eestisse saabumist. Pole ühtegi tõendit, et Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmine käivitas „ulatusliku kuritegevuse võrgustiku“. Väide, et üle lõunapiiri saabujaid pole kunagi kontrollitud ega kirja pandud, ei vasta tõele.
