ARVUSTUS | Maja, mis pole veel valmis ehk Ühe perekonna lagunemine kahe nädala jooksul

Ugala teatri lavastus „Arhitekt“ tekitas vastakaid mõtteid. Osa näitlejapaare olid usutavamad, teised vähem, kuid usutavasti saab aja jooksul „maja“ siit-sealt veel täiustada ja vaatajale elamiskõlblikumaks muuta.

Me kõik oleme oma elu arhitektid ehk projekteerijad, kujundajad, ülesehitajad. Kuidas meil see õnnestub, oleneb meie teadmistest, oskustest, tahtmisest ja sellest, kuidas meie nii-öelda elumaja suhestub meie lähedaste „majadega“. Selline on lühidalt kokku võttes Ugalas esietendunud lavastus „Arhitekt“.

Teatris käies tasub endalt vahel küsida miks-küsimusi. Miks praegu selline lavastus? Muidugi kui laval nähtu ise vaatajat ei enneta ja küsimused saavad enne vastuse, kui need jõuavad tekkidagi. Ugala teatri „Arhitekti“ vaadates siiski niisugune mõttemäng tekkis.