Riigikogu võttis detsembris vastu uue rahvatervishoiu seaduse, millega esmakordselt tekib seaduslik alus sekkuda libameditsiini levitamisse, et kaitsta inimesi otseselt tervisele ohtlike toodete ja teenuste eest. Seepeale hakkasid sotsiaalmeedias levima eksitavad väited, justkui seadus keelaks igasuguse info levitamise alternatiivmeditsiini kohta ja võimaldaks trahvida info levitajaid tagasiulatuvalt. See ei vasta tõele.
„Eesti pole enam vaba riik: uue rahvatervishoiu seadusega jõustatakse tervisediktatuuri,“ kirjutas portaal Telegram 12. detsembril.
„Ja kuigi kahtlemata vajas seadus kaasajastamist, tuleb sellega kaasa ka n-ö libameditsiini vastu võitlemise klausel, mille alusel on juriidilist isikut näiteks alternatiivmeditsiinist rääkiva artikli avaldamise eest võimalik trahvida kuni 80 000 euroga,“ kirjutas portaal samal päeval teises artiklis.
„Valitsus on vastu võtnud tervisetürannia seaduse, millega põhimõtteliselt keelatakse alates järgmisest septembrist ära sõnavabadus,“ ütles Telegrami eestvedaja Hando Tõnumaa 19. detsembril.
„Kuna seda saab tõlgendada igas suunas, siis tegelikult sa saad tõlgendada ka nii, et kui sa kirjutad Facebookis, et ma arvan, et inimene võiks ise otsustada, kas ta tahab ennast vaktsineerida, siis sellise lause saab tõlgendada kui ohtliku meditsiini taolist jne,“ ütles Tõnumaa.
„See tähendab siis, et kõik Facebook live’d, kus me oleme kunagi öelnud ükskõik mida kritiseerivat siis süsteemi tervise, Terviseameti tervisepoliitika kohta, (...) me peaksime pool Telegrami võtma maha või maksma iga siukse artikli eest 80 000 eurot trahvi,“ ütles Tõnumaa 12. detsembril.
Riigikogu võttis 11. detsembril vastu uue rahvatervishoiu seaduse, millega asendatakse alates 1995. aastast kehtiv rahvatervise seadus. Uus seadus jõustub 2025. aasta 1. septembril.
Uus regulatsioon seab reeglid otseselt tervisele ohtlike toodete ja teenuste kasutamisele, kehtestades piirangud mürgiste taimede, loomade ning taimsete ja loomsete produktide ning ohtlike kemikaalide kasutamisele.
„Sellega luuakse esmakordselt alus sekkuda libameditsiini ja sellega seotud valeinfo levitamisse. Nimelt annab seadus terviseametile õiguse alustada järelevalvet ja määrata trahv, juhul kui tehakse üleskutseid kasutada näiteks konnamürki või MMS-i tervise hoidmise, kaitsmise või parandamise nimel,“ selgitas sotsiaalministeerium 12. detsembri pressiteates.
„Juriidiline ega füüsiline isik ei tohi inimese tervise hoidmise, kaitsmise, edendamise või parandamise eesmärgil kutsuda avalikkust üles kasutama taimi ja loomi ega mistahes aineid ja segusid kehale kandmise või kehasse viimise teel, kui nende kasutamisega kaasneb oht inimese elule, tervisele või elukeskkonnale, välja arvatud juhul, kui see on eriseadusega reguleeritud teisiti,“ seisab seaduses.
Lisaks peab teenuseosutaja uue seaduse järgi teadusandmetele või üldteada asjaoludele tuginedes veenduma, et tema pakutav teenus on kasutamise hetkel tervisele ohutu.
„Üldine õiguspõhimõte näeb ette, et muudetud või uuel seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud juhul, kui see on otseselt sätestatud. Niisiis ei ole antud seadusemuudatus tagasiulatuvalt kehtiv, vaid menetletakse rikkumisi, mis leiavad aset siis, kui seadusemuudatus jõustub,“ kommenteeris Faktikontrollile Terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas.
Seega kui portaal on aastaid avaldanud uue seaduse järgi keelatud sisu, siis Terviseametil pole õigust trahvida portaali tagasiulatuvalt.
Terviseamet hindab „ohtu inimese elule, tervisele või elukeskkonnale“ sõltuvalt konkreetsest ohuallikast, sest iga allika puhul võivad tagajärjed olla erinevad ja seega erineb ka ohuhinnang.
„Ohu tuvastamisel või ohutuse hindamisel on abiks kehtivad õigusnormid (nt keelatud või ohtlikuks loetud ained), aga ka teadusuuringud. Hetkel kehtiv rahvatervise seadus käsitleb samuti elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõudeid, milleks on ohutus. Seega ohu või ohutuse hindamise põhimõtted ei muutu,“ selgitas Kaas.
Uus seadus ei ole „tervisetürannia“ või „sõnavabaduse keelamine“. Küll aga on tegu seadusliku väljendusvabaduse riivega.
Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes seisab: „Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides. Tsensuuri ei ole.“
Seaduses ei ole kirjas, et alternatiivmeditsiinist või ohtlikest ainetest rääkimine oleks keelatud. Seadus keelab vaid tõendatult ohtlike ainete reklaamimist, müümist, ohtlike teenuste pakkumist ja otsest üleskutset nende tarbimiseks, sest see seab ohtu teiste inimeste elu ja tervise.
„Väljendusvabaduse riive legitiimne eesmärk on muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning tervise kaitse,“ ütles Kaas.
Ta lisas, et piirangud kehtivad siis, kui teave kutsub esile ohtlikku käitumist. Seega info levitamine näiteks ohtliku taime kohta on lubatud, kui see ei sisalda üleskutset selle kasutamiseks.
„Niisiis võib jagada infot selle kohta, et „valge kärbseseen on ohtlik“, aga kui ohtlikule seenele hakatakse omistama mingeid raviomadusi, näiteks „valge kärbseseen ravib nohu“, siis on tegemist juba juhtumiga, mille vastu Terviseamet huvi tunneb. Kui selles postituses puudub otsene üleskutse seent tarbida, siis tuleb ikkagi hinnata, milline võib säärase postituse mõju olla. Seega on võimatu öelda, kust lubatu ja lubamatu piir täpselt jookseb ning iga „piiripealse“ juhtumi jaoks kujundatakse seisukoht, kus hinnatakse juhtumi asjaolusid kaasusepõhiselt ja kogumis,“ selgitas Kaas.
Seega ei vasta tõele, et Terviseamet hakkab ettevõtteid või eraisikuid trahvima Terviseameti kritiseerimise või tervisepoliitika kohta arvamuse avaldamise eest.
Terviseameti otsuseid saab vaidlustada kohtus.
Seaduses seisab ka sõnastus, et teenusepakkuja peab ohutust hindama „teadusandmetele tuginedes või kui selline asjaolu on üldteada“.
Seadus määratleb, et teadusandmed peavad olema pädevad ja aktsepteeritud. Kaasi sõnul tuginevad Eestis sellised andmed Eesti teaduse infosüsteemil (ETIS) ja teistel sarnastel ametlikel teadusandmete allikatel või läbiviidud uuringutele teistes riikides.
„Üldiselt lähtutakse publitseeritud ja eelretsenseeritud teadusuuringutest, mis on avaldatud usaldusväärsetes teadusajakirjades, aga samas võib oluliseks hinnangu allikaks olla ka üldteada ja aktsepteeritud seisukohad, nt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), Euroopa Ravimiameti (EMA) või Eesti riiklikult tunnustatud andmed,“ lisas Kaas.
Otsus: eksitav. Väited, nagu keelaks uus rahvatervishoiu seadus alternatiivmeditsiini kohta teabe jagamise või lubaks trahvida info levitajaid tagasiulatuvalt, ei vasta tõele. Seadus keelab vaid üleskutsed kasutada otseselt ohtlikke aineid või teenuseid, et kaitsta inimeste elu ja tervist. Tegu on seadusliku väljendusvabaduse riivega.
