Seega pole ime, et elan südamest kaasa plaanidele minu vanasse kodukanti trammitee rajada.

Pean tunnistama, et kui ma sellest ideest esimest korda kuulsin, tegi see mind üsna rõõmsaks. Sain aru, et Kopli tramm saab endale uue haru, mis hakkab minema mööda vana raudteetammi, mis jookseb mööda Putukaväila (vt artiklist joonist erinevate trassialternatiividega!). Kõlas nagu väga hea kasutus sellele nõukogudeaegsele tammile, mis seisab juba pikemat aega korraliku rakenduseta.

Ent peagi hakkas minuni jõudma kohalike elanike, sealhulgas minu ema pahameel. Mis saab küll selle vastu olla, kui sulle tramm koju kätte tuuakse? Kingitud hobuse suhu ei vaadata.

Kuid nemad ikka: see on ju Trooja hobune, kuidas ei vaata! Vaatasin siis minagi ja ...