Tollal Mihhail Kalinini nime kandnud Tallinna elektrotehnika tehas hankis gammakiirituse seadme 1982. aastal, ent juba kaks viimast aastat seisis seade kasutult. Seatinakastis asunud gammakiirituse seadme kiirgus oli 700 000 röntgenit tunnis, mis ületab tuhandeid kordi inimese surmaks piisava doosi.

Esteli peadirektori Toomas Kleesmentil nõudis radioaktiivsest seadmest vabanemine kolm kuud pingsat tööd ning läks tehasele maksma üle 300 000 krooni. "Seadmest vabanemine tähendas mitme lepingu sõlmimist ning kõikvõimalike dokumentide kookõlastamist kümnete ametkondadega," selgitas peadirektor.

ülikool sai seadme sümboolse hinnaga

Juba mullu detsembris sõlmis tehas Läti ülikooliga seadmes olevate radioaktiivsete varraste müügilepingu. "Müüsime seadme sümboolse hinna eest, sest meile oli eelkõige tähtis seadmest vabanemine," selgitas peadirektor.

ülikool sai Kleesmenti sõnutsi 36 ülimalt radioaktiivse varda omanikuks 360 dollari eest ning kasutab neid 2-3 aasta jooksul teaduslikus töös.

Läti ülikoolile pakkus radioaktiivset ainet osta ka Venemaa, ent Esteli pakkumine oli soodsam.

Veebruaris sõlmis Estel lepingu Moskva firmaga Radoon, mille töötajad tegelevad radioaktiivsete seadmete hooldusega endise Nõukogude Liidu territooriumil.

"AS Radoon tõi kohale kolm tinakonteinerit, kuhu paigutati seadmest välja võetud radioaktiivsed vardad," lausus Kleesment. "Vene spetsialistid lõhkusid seadme osadeks, võtsid vardad välja ja laadisid need kolme konteinerisse."

Peadirektori sõnutsi laadisid Radooni töötajad vardaid seadmest transpordikonteineritesse käsitsi, kasutades erilist kaitseriietust ning spetsiaalseid manipulaatoreid. "Töö sujus tõrgeteta ning radioaktiivne foon jäi operatsiooni ajal tavapärasele tasemele," rääkis ta.

Esteli peadirektori sõnul läks Radooni spetsialistide töö ja transpordikonteinerite rent tehasele maksma 22 000 dollarit. Estel müüs sümboolse hinna eest Radoonile radioaktiivset ainet ümbritsenud 6,5 tonni kaaluva seatinakesta.

Veost saatis Kapo

Konteinerid radioaktiivse ainega laaditi Tallinna firma Nikol veokile, mis alustas eile hommikul teed Lätti. Kolonni eesotsas sõitis Läti piirini liikluspolitsei auto ning kolonni saatis kaitsepolitsei masin. Keskpäeval ületas ohtlik veos Eesti piiri ja jõudis Lätti.

Esteli peadirektori sõnul pidi tehas kasutuks muutunud seadme Eestist välja viima, sest Eestis pole võimalik nii võimsaid kiirgusallikaid utiliseerida.

Keskkonnaministeeriumi kiirguse ja õhu talituse juhataja Juhan Saare kinnitusel ei ole pärast Esteli kiirgusallika äraviimist Eestis enam teisi võimsaid radioaktiivseid kiirgusallikaid, mis oleks kellelegi kusagil tüliks.

TOOMAS RAAG