1996. aasta tähtsündmused
Eesti Päevalehe uudistetoimetus pakub aastalõpu numbris ülevaate aasta tähtsündmustest.
23. jaanuaril nimetas Riigikogu presidendi ettepanekul uueks kaitseväe juhatajaks kolonel Johannes Kerdi.
16. märtsil osales üle kümne tuhande õigeuskliku Tallinnast Aleksandr Nevski katedraali juurest alanud ristikäigul. Moskva patriarhaadile alluv piiskop Kornelius kutsus õigeusklikke ristikäigule, et ühine palve jumalale aitaks tema kogudustel kirikuvara omanikuks saada.
27. aprilli ööl hukkus Lasnamäe politseikomissar Mart Laan korteriröövel Romeo Kalda kuulidest. 2. jaanuaril kuulutab Tallinna linnakohus välja Kalda kohtuotsuse. Prokurör nõuab Kaldale karistuseks surmanuhtlust.
18. mail tõid Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna Oslos toimunud Eurovisiooni lauluvõistluselt Priit Pajusaare lauluga Kaelakee hääl Eestisse viienda koha!!! Rahvuslikku võidujoovastust jätkus mitmeks ajaks ning 15-aastase Maarja-Liisi nimeline põldmarjajogurt tuli, nägi ja võitis tihedal turul.
31. mail seikles Tallinnas Pelgulinnas noor karu, kes jälitavate päästeametnike ja politseinike eest pagedes kargas sisse tühjalt seisnud korteri aknast. Mõmm uinutati süstlalasuga ja politsei vedas eluka konteineris Kalevi-Liiva metsa.
21. juunil mõistis Tallinna linnakohus kuriteo koosseisu puudumise tõttu õigeks rublatehingu vahendajad Tiit Pruuli, Marek Strandbergi ja Agu Kivimägi. Vahendajad olid peaministri ja Eesti Panga presidendi ülesandel muundanud rahareformi järel kasutult kopitanud 1,46 miljardi rubla peaaegu kahe miljoni dollari vastu.
25. juunil kohtusid Balti presidendid Lennart Meri, Guntis Ulmanis ja Algirdas Brazauskas Washingtonis Ameerika ametivenna Bill Clintoniga. Sügisel taas valimised võitnud Bill saatis vastuseks 8.-9. juulil Eestisse abikaasa Hillary Clintoni, kes pälvis rohkem tähelepanu kui mistahes president või peaminister.
27. augustil kogus Lennart Meri Riigikogus presidendivalimiste kolmandas voorus vaid 52 häält Arnold Rüütli 32 hääle vastu ning uue presidendi valimine läks üle valimiskogule.
20. septembril võitis president Lennart Meri Estonia kontserdisaalis toimunud valimiskogus teises voorus Rüütlit siiski vajaliku häälteenamusega 192:126 ning viib Eesti riigipeana järgmisesse sajandisse.
12. oktoobril hukkus metsaveoauto ja koolibussi kokkupõrkes kaheksa Pala kooli last, kelle matusepäevast sai üldrahvalik leinapäev.
Edgar Savisaar lõpetas 19. oktoobril eduka valimiskampaania Sagadi mõisas, abielludes Vilja Laanaruga. Mõrsja sai kirjanduslikult viljakal aastal maha koguni kahe versiooni memuaaridega lindiskandaalist.
5. novembril sai Eesti välisminister Siim Kallas Venemaa välisministrilt Jevgeni Primakovilt Petroskois põhimõttelise heakskiidu uuele piirilepingu eelnõule, mida Venemaa venitamise tõttu pole siiski tänini õnnestunud alla kirjutada.
Valimisliit Tallinn, Keskerakond, Vene Erakond ja ühendatud Rahvapartei kukutasid 14. novembril kaks nädalat ametis püsinud Tallinna linnapea Priit Vilba ja volikogu esimehe Mart Laari ning valisid asemele koonderakondlase Robert Lepiksoni ja lasnamäelaste lemmiku Edgar Savisaare.
3. detsembril andsid Riigikogus ametivande valitsusest minema marssinud Reformierakonna ministrite asemele astunud majandusminister Jaak Leimann, haridusminister Rein Loik, sotsiaalminister Tiiu Aro, välisminister Toomas Hendrik Ilves ning teede- ja sideminister Raivo Vare.
Siseminister Riivo Sinijärvel polnud vanduda vaja ning tema mantlipärija, sel aastal juba kolmandaks euroministriks saanud Andra Veidemann andis vande hiljem.
Ootamatult lumetormiga alanud talv halvas Tallinnas liikluse ning linna ettevõtted suutsid linlaste pahameelest ja linnapea Lepiksoni kärkimisest hoolimata tänavad alles nädala lõpuks lumest puhtaks rookida.
Poliitiline lumetorm jätkub Tallinna volikogus umbusaldusavaldusega abilinnapea Kalev Kallole uuel aastalgi.
